Jalgpalli areng jääb väljakute taha

Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak konverentsil, kus räägiti ka Tartu jalgpalli puudulikust infrastruktuurist. Foto: Margus Ansu

«Me kuskil täna tabasime ära, et Tartu vaim võib siiski olemas olla,» kiitis Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kolmapäeval leitud teineteisemõistmist Tartu linnaga.

Eesti Jalgpalli Liit on seadnud endale põhimõtteks jalgpalli ühtlase regionaalse arengu ja kõigi piirkondade kaasatuse.

Paar aastat tagasi võeti eesmärk korraldada linnades-maakondades piirkonna jalgpalli käsitlevad konverentsid, et panna omavalitsus- ja jalgpallijuhid ühtemoodi mõtlema ja tulevikku vaatama. Kolmapäeval jõuti Tartusse.

Vähe väljakuid

Jalgpalliliidu avalike suhete juhi Mihkel Uibolehe sõnul on üks suurimaid probleeme Tartu jalgpallis (mis tuli teravalt välja ka klubides tehtud küsitluses) puudulik infrastruktuur, st vähe on väljakuid ja muid harjutusvõimalusi.

Eestis on üks jalgpalliväljak iga 9751 inimese kohta, kuid põhjanaabritel Soomes on see arv 1338.
«Tartu vajadusena näeme kahe sisehalli ja kahe esindusstaadioni, lisaks ühe teise ja ühe kolmanda kategooria staadioni ehitust lähema 15 aasta jooksul,» sõnas Uiboleht.

Jalgpalliliidul on valminud infrastruktuuri arengukava, mis saadeti otsustada kõigile omavalitsustele – kas liidu idee väljakute arvu ja loogika kohta sobib neile. Läbirääkimised peaksid viima liidu, klubide ja omavalitsuste kokkuleppeni jalgpalli infrastruktuuri arengus aastani 2024 ja see läheb ka omavalitsuse arengukavasse.  

Väga vajalikuna jalgpalli propageerimisel Tartus nägid klubide esindajad A-koondise ja noortekoondiste mängude toomist Tartusse. Pohlak sõnas, et linn peab endale selgeks tegema, millist infrastruktuuri ta tahab ja kui tihti ta soovib näha Tartus A-koondist.

Uuenenud Tamme staadion on küll väga ilus, aga 1500 pealtvaatajakohta jääb siiski väheks, et siin regulaarselt tippmänge pidada. Augustis peetakse A-koondise mäng Otepääl, kus on 4000 publikukohta. Ent Pohlaku sõnul peabki omavalistuste vahel valitsema konkurents – kes sobib paremini tippjalgpalli nõudmistega.

Noorte valikturniiride mängude Tartusse toomine on mõnevõrra lihtsam. Ent ka siin oodatakse linnalt suuremat initsiatiivi. Heal tasemel turniir toob Tartusse peale pallurite hulga turiste ja raha linna ettevõtlusse.

«Tartu värske abilinnapea Tiia Teppan kinnitas küll meie lähenemise õigust, ent esimene sõnum oli, et lähema kolme aasta jooksul pole võimalik midagi investeerida,» edastas Poh­lak, «seda me olime aimanud ja sellepärast tulimegi välja pikema plaaniga. Kohe ei saa kunagi midagi, aga kui soov on pandud arengukavasse, on see hoopis teine tera.»

Tartu linn soostus, et jalgpalli arengukava võiks olla osa Tartu linna arengukavast aastani 2020.
Küll aga selgus, et lihtsama kilehalli võiks Tartusse rajada üsnagi kiiresti, vähemalt oli sellist võimalust jalgpalliliidu juhtidele möönnud linna sporditeenistuse juht Veljo Lamp.

Suurepärane algatus võib Tartus ruttu peale hakata. Pohlaku sõnul on tõenäoline panna siin juba tuleval aastal käima jalgpalliakadeemia klass 1996. aastal sündinud lastele. Niisugune on juba Tallinnas Arte gümnaasiumis.

Tõrvatilk ka

Jalgpallijuht ei pääsenud mööda ka jalgpalli tumedamast poolest. Tartu jalgpallis on toimunud küll viimase kümne aastaga uuenemine ja puhastumine, ent riskimomente on siiski jäänud.

«Esimene kihlveopettus Eestis tehti Tartu jalgpallis,» nentis Pohlak. «Narva kihlveolugudega on olnud seotud ka Tartu taustaga mängijad. Ka praegu on üks Tartu noortetreener kahtluse all.»

Kihlveod on Pohlaku sõnul endiselt probleem ja see peaks olema hoiatus lapsevanematele ja klubijuhtidele – tuleb hoolikalt valida, kelle hoolde lapsed anda. 

Tartu ja Tartumaa jalgpalli hetkeseis

• Noormängijaid 1911

• Täiskasvanud mängijaid 228

• Treenereid 56

• Ametnikke 14

• Treeningurühmi 80

• Eesti meistrivõistlustel 78 võistkonda (14 täiskasvanute, 42 noorte, 22 rahvaliiga)

• Eelarve 818 850 eurot (12,8 mln krooni)

• 2% Tartu elanikest mängib aktiivselt jalgpalli Tartu jalgpalli head ja vead (klubide küsitlus)

• Harrastajate arv: 76% vastanutest hindas olukorda väga heaks ja pigem heaks

• Harrastajate tase: 70% keskmine

• Treenerite arv: 77% keskmine

• Treenerite tase: 46% keskmine

• Klubide koostöö: 61% keskmine, 36% pigem halb või väga halb

• Väljakute arv: 54% väga halb, 38% pigem halb

• Väljakute ettevalmistus, kvaliteet: 46% pigem halb

• Treeninguaegade saamise võimalus: 76% väga halb või pigem halb

• Koostöö, kontakt omavalitsusega: 46% keskmine

• Omavalitsuse materiaalne toetus: 62% keskmine ja pigem hea

• Koostöö ja kontakt Eesti jalgpalliliiduga: 46% pigem hea

• Avalikkuse huvi: 38% keskmine, 23% pigem hea

• Meedia huvi: 61% keskmine

Tartu jalgpalli probleemid

• 90% – liiga vähe kunstmuruväljakuid

• 92% – liiga vähe loodusliku muruga väljakuid

• 82% – väljakute kehv ettevalmistus

• 82% – sisehalli puudumine

• 50% – liiga palju erinevaid klubisid

• 50% – nõrk koostöö klubide vahel, erimeelsused

• 55% – vähene materiaalne toetus omavalitsuselt, EJL-lt

Klubide ootused omavalitsusele ja jalgpalliliidule

• 100% – uute kunstmuruväljakute rajamine

• 100% – uute loodusliku muruga väljakute rajamine

• 96% – sisehalli rajamine

• 90% – suurem osalemine Tartu jalgpallielus

• 80% – Tartu jalgpalli arengukava väljatöötamine

• 86% – regulaarsed infotunnid, parem infovahetus

• 74% – Tartu jalgpalli koordinaatori määramine

• 92% – uute treenerite koolituskursusi ja täiendusõpet

• 80% – uute kohtunike koolituskursusi

• 80% – jalgpallikonverentsi korraldamine igal aastal

• 90% – talenditreeningute jätkamine

• 84% – suvelaagrite projekti jätkamine

• 70% – noorteturniiride litsentsimise täiustamine

• 94% – noortekoondiste mängud Tartus

• 96% – A-koondise mängud Tartus

• 70% – rahvaliiga projekti jätkamine

Allikas: Eesti Jalgpalli Liit