Tartlased tutvustavad tailastele haagiseid

Respo Haagiste juhataja Ain Antons selgitab, et tavapäraselt haagiseid transportides viiksid nad üle mere kõvasti õhku haagiste vahel ja selline transport ei tasu ära. Kui haagiseid aga osadena transportida, mahub neid konteinerisse viis korda rohkem.

FOTO: Margus Ansu

Tartus tegutsev haagisetootja Respo Haagised murdis arusaama, et haagiseid pole mõtet eksportida kaugemale kui 1000 kilomeetrit, ning asus viima järelveokeid Taisse – riiki, kus elanikud ei tea haagistest midagi ja sõidutavad ka lehma rolleriga.


«Tais ei teata haagistest tõesti veel eriti midagi, kuid arvestades rahvaarvu ja sealseid vajadusi, võib Tai turg kujuneda väga suureks,» ütles firma Res­po Haagised juht Ain An­tons. Tai turule minek tähendab aga Antonsi selgitusel täiesti nullist alustamist, sest esmalt tuleb tailastele selgeks teha, mis on haagis ja kuidas seda kasutada.  

Praegu on Tais levinud transpordiviis kuhjata oma koorem sõiduki kõrgusesse või laiusesse. Antonsile meenub näiteks pilt sellest, kuidas tai­lane sõidutas rolleriga lehma ja mahtus ka ise veel rollerile istuma.

Keeleuuendaja Respo

Tailastel puudub isegi täpne sõna, millega Euroopa mõistes haagist nimetada. Nii on eestlased arutanud, et ehk juurdub nende kaubamärgi nimi Respo tailaste kõnekeeles ka üldsõnana haagise tähenduses.    

Tai turu avastasid eestlased enesele pooljuhuslikult, kui nende kauane äripartner Soomest kolis Taisse ja hakkas seal äri ajama.

Tänu koostööle soomlasega läks esimene konteiner umbes 50 haagisega Taisse eelmise aasta detsembris ning peagi saadavad eestlased teele teisegi konteineri. Sihtrühmaks jõukamad tailased, kelle uhketele autodele müüakse haagiseid koos konksudega, sest konkse ju Tais autodel pole.

Eelmise aasta lõpus lisandus Respo klientide hulka ka üks sõidukite edasimüüja Austraalias.
Kui sama austraallane oleks näiteks viis aastat tagasi tulnud välja sooviga vedada haagiseid Eestist Austraaliasse, poleks eestlased teda kuigi tõsiselt võtnud. Haagisetootjate seas valitses arusaam, et üle tuhande kilomeetri kaugusele pole mõtet haagiseid eksportida, sest veokulud söövad kasumi ära.

Praegu ei ole Respo Haagistel nõukogu esimehe, tootmisarenduse spetsialisti Annes Koppeli sõnul geograafilises mõttes enam mingeid piire, kuhu eksportida. Tänu uuele, terves Skandinaavias ja Baltikumis erilisele rullmaterjali töötlemise liinile on võimalik teha haagise osad nii täpselt valmis, et neid ei pea tehases kohapeal kokku panema.

Nii saab paigutada väiksesse merekonteinerisse 10–12 haagise asemel 50 haagise osad ning veokulu kahaneb haagise kohta viis korda. «Ilma uue tehnoloogiata ei saaks me praegu rääkida ekspordist Taisse või Austraaliasse,» lausus Koppel.   

Kasv jätkub

Tai ja Austraalia on firma eksootilisemaid sihtkohti. Kõige suurem osa, 40 protsenti toodangust läheb aga ekspordijuhi Ahti Arvi sõnul endiselt Soome, kus igas peres on arvukate paatide ja suvilate tõttu keskmiselt 2–3 haagist.

Ekspordimahult järgnevad Norra, Rootsi ja Venemaa. Venemaal on Respo suurima turuosaga välismaine haagisemark. Eestisse jääb firma toodangust umbes 15 protsenti.   

Firma juhi Ain Antonsi mee­nutusel võis ehk 1990. aastatel kohata Skandinaavias suhtumist, et aitame vaesemaid, kuid praegu nähakse eestlastes usaldusväärset partnerit. «Pigem vaadatakse, et me oleme tugevamadki ja ohustame nende äri,» nentis ta.

Praegu toodab firma aastas 10 000 haagist ja mullu oli käive 7 413 751 eurot.

2015. aastaks on ettevõte sead­nud An­tonsi sõnul eesmärgiks kasvatada ekspordi toel oma tootmismahu kahekordseks. See tähendaks lisaks praegusele 9000-ruutmeetrisele tehasele uue, 6000-ruutmeetrise tootmispinna ehitamist. Kuhu tuleb tehase laiendus, ei ole Antonsi sõnul veel kindel, kuid ehituseks läheb 2013. aastal.

Tagasi üles