Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Video ja pildid. Lennundusmuuseum sai oma kogusse ajaloo ühe kuulsama hävitaja (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Neljapäeval jõudis treileri turjal Tartu lähedale Eesti lennundusmuuseumi hävituslennuk Harrier, mida muuseum on juba pikisilmi oma ekspositsiooni oodanud.

Muuseumi asutaja ja omaniku Mati Meose sõnul kuulub brittide ja ameeriklaste koostöös arendatud Harrier lennundusvaldkonnas kõige kuulsamate insenerisaavutuste hulka. Nimelt oli omal ajal tegu esimese vertikaalstardi ja -maandumisvõimega lennukiga, mis õnnestus püsivalt seeriatootmisesse anda. «Sellel on oluline ajalooline tähendus. Sama asja proovisid prantslased ja venelased. Prantslastel ei tulnud seeriatootmine välja, venelaste lennukid olid aga liiga avariilised, mistõttu võeti nad relvastusest maha,» selgitas Meos.

Muuseum ei saanud erilist eksponaati omale kaugeltki esimese palumise peale. «Aastaid tagasi tegime Inglismaale ametliku taotluse hävitaja saamiseks, aga siis ei tulnud midagi välja. Aga kui oled valvel, siis juhus ikka naeratab,» rääkis Meos.

Muu hulgas märkis muuseumi peremees, et kui Suurbritannia võttis Harrierid oma relvastusest maha, ostsid Ameerika Ühendriigid suurema osa neist endale. «Midagi jäi siiski ka Inglismaale alles ja me saime koostööle firmaga Jet Art Aviation, mis rekonstrueerib lennukeid,» jätkas ta.

Selle lennuki süda ongi mootor, sest see peab suutma kogu lennuki hoovõtuta õhku tõsta.

Jet Art Aviation komplekteeris Eesti lennundusmuuseumile lennuki, mille küljes ei olnud esialgu mootorit, ent pärast mõningast otsimist leiti seegi. «Selle lennuki süda ongi mootor, sest see peab suutma kogu lennuki hoovõtuta õhku tõsta,» selgitas Meos. Eelöeldu tõttu kaalub Harrier võrreldes teiste hävitajatega vähe – vaid kuus tonni.

Tartumaale toodud Harrieri täpne vanus pole teada, sest sõjalennukitega ei anta kaasa dokumentatsiooni. «Ehk suudame lennukist endast vanuse kohta mõne vihje leida,» sõnas Meos.

Tagasi üles