Keskkonnaamet andis teadusotstarbel maaülikoolile loa vähi võõrliikide pidamiseks

Jõevähk, marmorvähk ja signaalvähk.

FOTO: Keskkonnaamet

Eesti kodumaisele jõevähile ohtlike võõr-vähiliikide Eestisse toomine, veekogudesse laskmine ja pidamine on rangelt keelatud, välja arvatud nende pidamine suletud tingimustes teadustöö eesmärgil.

«Euroopas, sealhulgas Eestis, on loodust ohustavateks liikideks nimetatud kuus vähiliiki – signaalvähk, ogapõskne vähk, kitsasõraline vähk, marmorvähk, soovähk ja seni eestikeelse nimeta vähk Orconectes virilis. Kõik need võõrliigid ohustavad meie kodumaist jõevähki, tema elupaiku ja sealset vee-elustikku, olles agressiivsemad ja levitades kodumaise jõevähi jaoks surmavat vähikatku. Seetõttu on oluline võidelda võõrliikide leviku vastu meie looduses ja otsida lahendusi leviku tõkestamiseks,» lausus Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Keskkonnaamet väljastas maaülikoolile loa signaalvähi, ogapõskse vähi ja marmorvähi vedamiseks ning pidamiseks teadusotstarbel. Vähi võõrliikide labori tingimustes pidamise eesmärk on välja selgitada nende bioloogilised iseärasused, mis aitaksid leida võimalusi võõrliikide leviku ohjamiseks ja töötada välja meetmed kodumaise jõevähi looduslike populatsioonide säilimise ja kaitse tagamiseks.

«Meie jaoks on oluline tõsta avalikkuse teadlikkust võõrliikidest ja nendega kaasnevatest ohtudest kodumaise jõevähi asurkondadele. Teadustööde raames uuritakse vähkide geneetikat, morfoloogiat ja haigusi. Samuti tehakse analüüse õiguserikkumiste, näiteks vähkide röövpüügi, illegaalse kaubanduse ja võõrliikide sisse toomise menetlustoimingute tarbeks. Tähtis on ka tutvustada avalikkusele ja üliõpilastele võõrliikide eristamise viise,» selgitas Katrin Kaldre, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse õppetooli lektor.

Maaülikoolis on vähi võõrliikide uuringutega tegeletud alates 2008. aastast, kui Eestis avastati esimene võõras vähk – signaalvähk. Võõr-vähiliikide uuringud on olulised kodumaisele jõevähile ohtlike liikide leviku ja seisundi jälgimiseks ning jõevähile surmava vähikatku uurimiseks.

Marmorvähki võib leiduda kodustes akvaariumites, kuid seni pole ta meie loodusse sattunud. Marmorvähi puhul on vajalik koguda teadmisi tema potentsiaalsest võimest Eesti looduslikes veekogudes ellu jääda ja levida. Marmorvähi teeb eriti ohtlikuks asjaolu, et tema paljunemiseks ei ole vaja emast ja isast isendit – kõik isendid on emased, kes paljunevad neitsisigimise teel. Seega võib ka üksikust isendist tekkida marmorvähi asurkond.

Signaalvähk on tänaseks oma leviala Eestis laiendanud ja eriti suur asurkond on end sisse seadnud Saaremaal. Signaalvähiga saastunud jõgedest reeglina meie jõevähk kaob.

Lätis juba elutsev ogapõskne vähk jõudis Eestisse eelmisel aastal, kui esimesed isendid püüti välja Pärnu jõest.

«Kõigi nende võõrliikide veesüsteemidest eemaldamine on väga keeruline. Vähipüügi keelamine võõrliikidega saastunud veekogudest ja korrapärane võõrliikide väljapüük on peamised võimalused nende edasise leviku tõkestamisel,» selgitas Eike Vunk.

Jõevähki ohustavate võõrliikide kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt, kus on võimalik tutvuda ka võõrliikide teadusotstarbeks väljastatud erilubadega.

Loe ka neid

Tagasi üles