Jüri Kõre: tubli tööstuslinn Tartu

Jüri Kõre

FOTO: Margus Ansu

Nii Tartumaa kui ka lähemad naabermaakonnad vajavad hädasti investeeringuid, mis looksid uusi töökohti ja vähendaksid ühtaegu suure hulga inimeste töölkäimisega seotud kulusid. 

Parima libauudise stiilis pealkirjaga «Tartu kaotab öösiti ligi 21 000 elanikku» nupuke (TPM, 26.2) ei pälvinud erilist tähelepanu. Kuigi tegu on üsna kõneka faktiga, ei suutnud püsikommenteerijad selle sisu ilmselt tabada. 

Laiemat konteksti aitab luua sama näitaja 2011. aasta rahvaloenduse ajast. Kui harrastada viidatud artikli stiili, eksimata käsitletava nähtuse sisu vastu, võib tollast situatsiooni kirjeldada loosungiga «Tartu võidab päeval 12 000 töötajat». Nii palju loendati rahvaloendusel teistes omavalitsustes inimesi, kelle põhitöökoht oli Tartus.

Saab järeldada, et viie aastaga on tagamaalt Tartus tööl käijate arv kahekordistunud. Nimelt pärineb teave, et Tartus on 21 000 mujalt pärit töölkäijat, 2016. aastal tehtud ja järgmist rahvaloendust ettevalmistava prooviloenduse tulemusest. 

Ennatlik oleks seda muutust seletada linna piiril paiknevate asumite laienemisega. Käsitletaval ajavahemikul valmis Tartumaal (linn välja arvatud) 1300 uut eluruumi. Seega kasvas linna piiridest väljapoole jäävate Suur-Tartu külade ja alevike elanike arv maksimaalselt viie tuhande võrra. 

Paisuv hüsteeria Tartu kui puhta ülikoolilinna poolt ja musta tööstuslinna vastu võtab juba värvingu, et kui on must, st pisutki käsi määriva töö tegija, siis näita ust.

2011. aasta linnas tööl käijate arv 12 000 sai sel moel suureneda napilt 2500 inimese võrra. Kui pidada silmas elamuehituse mahtu, jäävad 7000 uue pendelrändaja lisandumise põhjused ikka avamata. Üks kontrollimist vajav seletus võib olla, et linna tagamaal on töökohtadega varasemaga võrreldes kitsamaks läinud ja surve Tartus tööd otsida suurem.

Kui nii, siis vajavad nii Tartumaa kui ka lähemad naabermaakonnad hädasti investeeringuid, mis looksid uusi töökohti ja vähendaksid ühtaegu suure hulga inimeste töölkäimiskulu. 

Tartu ettevõtted käituvad küll džentelmenlikult, pakkudes kodukandis töö leidmisel kimpu jäänud inimestele uut algust. Samas näitab tasulise parkimise võidukäik, et ega avalik võim kaugemalt tulijaid Tartus nii väga oota.

Kuigi kõnealuses ajavahemikus on Tartus jõudsalt (viie tuhande töökoha võrra) kosunud avalik sektor, on suurem osa pendelrändajatest ilmselt siiski kaupu ja teenuseid tootva erasektori palgal. 

Paisuv hüsteeria Tartu kui puhta ülikoolilinna poolt ja musta tööstuslinna vastu võtab juba värvingu, et kui on must, st pisutki käsi määriva töö tegija, siis näita ust.

Paraku on tõde see, et Tartu on suhteliselt suuremgi tööstuslinn kui Tallinn.

Tallinnas saadi statistikaameti andmetel 2016. aastal äriühingute müügitulust 24 protsenti tööstusest, ehitusest ja energeetikast. Tartus oli nende kolme tegevusvaldkonna müügisumma absoluutarvuna Tallinnaga võrreldes küll väiksem (1,25 miljardit 6,31 miljardi vastu), kuid osakaal kõvasti suurem kui Tallinnas – tervelt 36 protsenti.

Sealjuures oli neis sekundaarsektoriks nimetatavates valdkondades vaid veerand Tartu töökohtadest. 

Ei ole Turu selle tõttu vähem ülikoolilinn, et seal on Soome suurimad laevatehased. Ja Soome suurtööstuse hällis Tamperes ei takista traditsioonilised masinaehituse ning puidu- ja paberitööstuse ettevõtted kuidagimoodi Tampere ülikooli arengut.

Eks ettevõtlusstatistika pidamine on keeruline ja arvepidamine käib ettevõtte registreeritud aadressi järgi. Aga kui mingi vähegi usaldusväärse meetodiga kantida ettevõttes loodud tulu tema tegeliku majandustegevuse järgse omavalitsusüksuse arvele, oleks Tallinna n-ö kaotus tõenäoliselt Tartu omast suurem. Teisisõnu, Tartu positsioon tööstuslinnana sellise tehte tulemusena tugevneks. 

Ei ole Turu selle tõttu vähem ülikoolilinn, et seal on Soome suurimad laevatehased. Ja Soome suurtööstuse hällis Tamperes ei takista traditsiooniliste masinaehituse ning puidu- ja paberitööstuse ettevõtted kuidagimoodi Tampere ülikooli arengut. Rääkimata BMW tehasest Oxfordis või General Electricust ja Pfizerist Uppsalas.

Last vannitades ei maksa pesuvee ja lapsega ühte moodi ümber käia. Oleks mõnigi neist eespool nimetatud ettevõtetest, olgu või filiaal, Tartumaal, oleksime ühtaegu nii kiiremini arenev kui ka uute investeerijate ligimeelitamise mõttes maailmakaardil märksa lihtsamalt nähtav ja leitav koht.

Loe ka neid

Tagasi üles