Sisekliinikust saab tulevikus hooldushaigla

TÜ kliinikumi sisehaiguste kliinik. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli Kliinikum peab plaani avada praeguses sisehaiguste kliinikus (Puusepa 6) hooldushaigla, kuhu ma­huks kuni 160 patsienti. Ehituseks läheb siiski alles pärast sisekliiniku väljakolimist.

Möödunud nädalal kuulutas kliinikum välja riigihankekonkursi, et leida firma, kes koostaks projekti muinsuskaitsealuse maja ümberehitustöödeks.

Ümberehitus lahendaks tegelikult kaks majaga seotud muret, selgitas ettevõtmise üks kliinikumipoolseid juhte, spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku juht Rein Kuik. «Ühelt poolt saame säilitada vana hoone ning teisalt selle originaalse funktsiooni.»

Uued teenused

Kuigi sõnul on õendus­hool­duse osakonna laiendamine olnud kliinikumis plaanis juba ammu. Tartu linna vajadused hooldusteenuse järele on praegu pakutavast suuremad, märkis Kuik.

Nüüd on tekkinud võimalus kasutada hooldusteenuse olukorra parandamiseks euroraha.
Sotsiaalministeerium on andnud lootust, et hooldushaigla uute kohtade rahastamiseks tekib haigekassa kate.

Kuigi kinnitusel on tarvis Tartus parandada nii hooldusravi kättesaadavust kui kvaliteeti. Uue maja valmimisel saab haigla luua 160 uut ravikohta. Maja on plaanis tööle panna haiglana. «Peamiselt tegutseksid haiglas õed. Osakonnas töötaksid ka arstid-konsultandid, kes vajadusel korrigeerivad patsientide ravi,» kirjeldas Kuik.

Kliinikum tahab alustada tulevikus ka päevase õendusabi­ga. Sellise raviskeemiga tuleks inimene hommikul kodust haiglasse, saaks päeval ravi ning läheks õhtul koju tagasi. Peale selle tahetakse pakkuda õendus­abi ka inimeste kodudes.

Kuik lisas, et hooldushaigla hakkab tegutsema koostöös teiste kliinikutega ja tema eesmärgiks on hoida inimese seisundit.

Ravitöö hakkaks käima kahel korrusel, kus on ruumi 4014 ruutmeetrit. Pööningule ning keldrikorrusele tuleksid plaanide järgi tehnilised ruumid.

Tulevane hooldushaigla ei pea olema sugugi ainult haigla, vaid kliinikum püüab luua sellesse sisekujunduse abil kodust miljööd – ehitada palatite kõrval ka ühise kooskäimise ja peopidamise ruume.

Et haigla patsiendid on peamiselt eakad, peetakse hoone sisustamisel silmas seda, et piiratud liikumisvõimega inimesed saaksid majas turvaliselt liikuda. «Käsipuud, liftid, mugavamad väljapääsud, mitmesugused liikumise abivahendid,» tõi Kuik näiteid.

Dementsete patsientide puhul tuleb siiski arvestada ka kõrgemaid turvanõudeid, lisas ta.
Haigla kõr­vale plaanitakse ka kinnist õueala, kus patsiendid saaksid turvaliselt liikuda.

Läheb aastaid

Raha on kliinikumil töödeks kasutada ligikaudu 3,2 miljonit eurot, millest euroliidu toetus moodustab 1,4 miljonit eurot. Eurotoetusest üle jääva osa katab kliinikum enda eelarvest.
Kuna esialgu jätkab majas tööd sisekliinik, saab esmalt valmis teha vaid ümberehitusprojekti. Pakkumisi ootab kliinikum firmadelt 9. juunini.

Ehitama saab hakata alles siis, kui valmib Maarjamõisa haigla juurdeehitis ning sisekliinik kolib ära. Kõige varem võib see juhtuda 2013. aastal.

Puusepa tänava haiglamajad

• Novembris 1911 kinnitas keiser Nikolai II otsuse Maarjamõisa riigimõisa üleandmise kohta Tartu Ülikoolile arstiteaduskonna ja agronoomiateaduskonna vajadusteks.

• Aastatel 1912–1914 ehitati kaks uut moodsat haiglahoonet sisehaiguste ja kirurgia hospitalkliinikute tarvis arhitekt P. Nikitini projekti järgi.

• Ehituse lõpetamine lükkus Esimese maailmasõja järgsesse aega. Sõja ajal asusid hoonetes sõjaväehospidalid.

• Praegu tegutseb Puusepa 6 (pildil) majas sisekliinik ning Puusepa 2 närvikliinik.