Kas teie arvates tuleks Ülejõe pargid Emajõe vasakkaldal taashoonestada?

Foto: TPM

Vastavad Tartu linnavolinikud

 

Mati Tolmoff
Reformierakond

Pean õigeks, et kogu kaldapealne planeeritakse ühtse tervikuna, mitte kruntide kaupa. Emajõgi on Tartu olulisim vaatamisväärsus ning selle kaldapealne peaks kujunema võimalikult aktiivseks ja atraktiivseks kasutusalaks. Seetõttu mulle Tiit Silla visioon meeldib.

Kesklinn peaks kuuluma võrdselt kõikidele tartlastele ja erahuvidest ei oleks siin õige alati lähtuda. Erahuvidest lähtuvalt on langetatud juba küllalt palju küsitavaid otsuseid.

Pean oluliseks sedagi, et kõiki planeeringuid ei viidaks ellu korraga ja kiirustades, jätkem ka järgmistele põlvkondadele võimalusi kesklinna kujundamisel sõna sekka öelda.

Veljo Ipits
Reformierakond

Olen põhimõtteliselt nõus Ülejõe piirkonna jõeääre hoonestamisega. Eelkõige puudutaks see praeguse Atlantise ümbrust ja Võidu silla vahelist ala. Arhitekt Tiit Silla töös meeldivad mulle vahetult vee äärde viivad trepid ning Narva maantee pikendusel vaate avamine Emajõele ja Kaarsillale.

Mida, kas ja kui palju ehitada vahepeal plaanis olnud Treffneri uue koolihoone alale, sõltub juba väga hea idee olemasolust ja linna tegelikust arengust – jätaksin selle rohkem tulevikku.  

Toomas Savi
Reformierakond

Mina tulin Tartusse 1960. aastal ega mäleta, milline oli linn enne sõda. Maailmas palju ringi käinuna võin öelda, et mida rohkem on Emajõe ümber parke, seda kaunim ta on.

Verni Loodmaa
Reformierakond

Iseenesest on tore, et linnaarhitekt võttis tegelda nii tundliku teemaga nagu kesklinnas Emajõe-äärsete alade hoonestamine. Pole mullegi üllatus, et Tiit Sillal on nutikaid mõtteid ja julgeid ideid.

Tahtmata anda vähimatki hinnangut hoonestuskava detailidele, meeldib mulle siiski võimalus rajada esindusliku avaliku funktsiooniga hoone Poe tänava äärde ajaloolise kaubahoovi kohale, nagu oli ette nähtud ka 2005. aastani kehtinud linna üldplaneeringus. Atlantise lähima ümbruse hoonestamine, just Võidu silla poole ja tagaküljele, väärib samuti edasimõtlemist.

Ülikooli hoonete (Oeconomi­­cum ja ühiselamud) ning Atlantise vahelise jõega piirneva pargiala hoonestamise asemel panustaksin selle roheala muutmisse rohkem linnakeskuse pargiks koos mõnusate jalgteede, istumiskohtade ja vaadetega Emajõele. Tahame kesklinna veel hoonestust?

Vaatega Emajõele, miks ka mitte – Fortuuna tänava äärde ju planeeringudki tehtud. Nii et kesklinnas peaks jätkuma ehitusruumi ja linnaarhitektile tööd ka seda parki puutumata.

Väino Kull
Reformierakond

Park on vana ja üha vanemaks jääb. On aeg otsustama hakata, mis temast saab. Mulle tundub, et samas stiilis teda taastada või renoveerida ei ole mõttekas. Ma ei toeta selle ala täielikku täisehitamist, küll aga osalist, jättes ruumi ka pargile ja avades rohkem jõe vasakkalda vaateid.

Sellele alale peaks korraldama arhitektuurikonkursi. Praegu ei ole asjaga kiiret, linnal raha arendustegevuseks nagunii ei ole. Aeg toob kindlasti ka uusi ideid.

Toomas Kapp
Reformierakond

Ideede genereerimisena ja ka laiemalt Tartu ruumilisele arengule tähelepanu juhtimiseks on Tiit Silla töö igati tänuväärt. Atlantise-taguse krundi omanik soovib oma kinnistut arendada. Sümpaatne on see, et kõigepealt üritatakse näha võimalikku suuremat pilti, alles siis asutakse konkreetset kinnistut planeerima.

Tähelepanu juhiti sellele, et kesklinna pargid on üle kasvanud ja pimedad. Mööda Narva maanteed sõitev külaline ei pruugi teada, et pargi taga on Emajõgi. Siit ka mõte, et kesklinna pargid peaks korralikult läbi planeerima ja korrastama, avama mõned vaated jõele – sõltumata sellest, kas tulevikus pargid hoonestatakse või mitte. Midagigi parki planeerides tuleb arvestada kogu linna, eriti kesklinna praeguse seisu ja arenguga. Sinna ei peaks tekkima nii meeletut tõmbekeskust, et ajalooline vanalinn jääb tühjaks.

Suuremaid mahte planeerides tuleb ka arvudele otsa vaadata. Kust tuleks kesklinna suur hulk elanikke? Kuidas on lood juba valmis suuremahuliste kortermajade planeeringutega – FI rajoon, Siili tänav, vana taksopark, Vahi 62 jt?

Selline töö avab loodetavasti argumenteeritud diskussiooni nii selle piirkonna, kesklinna kui ka rohealade arengust.

Triin Anette Kaasik
Reformierakond

Mulle väga meeldivad Tartu kesklinna rohealad. Need annavad linnale suuresti oma näo, eriti tore, kui need ka korda teha ning muuta mõnusaks vaba aja veetmise kohaks koos jõeäärsete promenaadidega.

Iseenesest on pakutud idee ju vägev, samas: miks alustada midagi uut, kui juba alustatu on pooleli ja lõpuni välja arendamata? Ahhaa keskus saab lähiajal kindlasti üheks linna tõmbenumbriks, kuid sealne ümbrus on senini veel poolik. Kui soovime, et linn oleks ka külalistele atraktiivne, peaksime kesklinna arengu üle arutledes jälgima ka tõsiasja, et linna kese ei liiguks linna äärtesse.

Kui Holmi ala hoonestamise mõtte esitajate soov on väärtustada enam jõeäärseid alasid, siis võiks ju mõelda jõekalda tõstmisele Võidu sillast vähemalt Tartu turuni, et piirkond oleks läbitav ka kevaditi. Igatahes on kiiduväärt, et selliseid lennukaid ideid genereeritakse – unistama peabki ju suurelt.

Kristjan Karis
Reformierakond

Suurem osa tartlasi ei mäletagi seda aega, kui see piirkond oli hoonestatud – niisiis peaksime rääkima hoonestamisest minevikule viitamata. Linn peab vaatama tulevikku, prognoosima arenguid ning looma võimalusi. Leian, et linn ei tohiks seada põhimõttelist takistust Emajõe vasakkalda võimalikule hoonestamisele tulevikus.

Hele Everaus
Reformierakond

Kõik oleneb hoonestuse tasakaalustatusest ümbritseva linnaruumiga. Põhimõtteliselt ei ole ma vastu.

Margot Fjuk
Reformierakond

Mitmendat põlve tartlasena arvan, et Tartu peab edasi arenema ja südalinn taas elavnema. Ma ei ole Ülejõe pargiala hoonestamise vastu, aga sealsed hooned ei tohiks olla kõrgemad kui kolm-neli korrust, mille vahele jääks piisavalt roheala koos kõrghaljastusega, ja kindlasti peaksid seal asuma laste mängualad. Mulle meeldiks, kui pargina säiliks see osa, kus on praegu Tartu 100 000. elanikule püstitatud kivid.

Autod peaksid parkima kaugemal parkimismajades. Samuti ei tohiks ehitatavad hooned olla kiirkorras üles löödud karbid või klaasmajad, vaid ilusa, huvitava, omanäolise arhitektuuriga hooned. Hoonestus ei tohiks olla liiga Emajõe lähedal. Säilima peaks Emajõe avatus ja märgilisus Tartule.

Janika Mölder
Reformierakond

Ülejõe parkide taashoonestamine on hea ja lennukas idee, aga kas praegu ka reaalne ja teostatav? Ehk oleks mõistlik Ülejõe parkidesse elu tagasi tuua esmalt lastele mänguväljakute ja linlastele väikeste sportimisvõimaluste loomisega.

Hannes Astok
Reformierakond

Ülejõe hoonestamine väärib arutelu, kuid ehitamisega ülejala kiiret küll pole. Ma ei ole veendunud, et saaksime praegustes tingimustes hoonestamise korral väärtusliku arhitektuuri. Pigem peaks kavandama Emajõe kaldakindlustuste muutmist mitmekesisemaks, et ka suvel saaks kesklinnas varbaga vett katsuda. Praegu on jõgi südalinnas nagu kanjonis – sügaval ja ohtlik.

Jaak Adamsoo
Reformierakond

Minu arvates ei ole Tartus veel sellist ruumipuudust, et peaks Emajõe-äärsed rohealad hooneid täis ehitama.  

Martin Parmas
Reformierakond

Arvan, et Ülejõe parkide osaline taashoonestamine oleks täiesti mõeldav. Hoonestusprojekt peaks olema väga läbimõeldud nii oma funktsioonilt kui ka arhitektuurilt. Samas peaks säilima ka roheline Tartu, mis tähendab, et hoonestus peaks sobituma Emajõe pargi konteksti ja mitte rohelist ala täielikult hävitama. Praegu tundub see ala pargina väheatraktiivne. Hoonestus on mõeldud tulevikku ja seetõttu peaks praegu panustama pargi heakorrastamisse, et tartlastel oleks põhjust seal rohkem aega veeta.

Toivo Kabanen
Reformierakond

Pooldan Emajõe vasakkalda hoonestamist. Arvan, et linnaarhitekti esitatud hoonestuskava on heaks aluseks diskussioonile. Samas peab tõdema, et hoonestamisega ei ole kiire. Tuleb teha piisavalt arutelusid igal tasandil, et leida parim hoonestuskava sellele piirkonnale.

Oleg Nesterenko
Reformierakond

Ühelt poolt minule väga meeldiks roheline Tartu, kus on palju parke ja värske õhk (elukeskkond). Teiselt poolt olen nõus, et hoonestus elavdaks kesklinna elu.

Tõnu Ints
SDE

Ühe kesklinna kvartali kohta sellise terviklahenduse pakkumine on positiivne samm ning hea aines põhjalikuks aruteluks. Seejuures ei tohi aga ära unustada seoseid kogu kesklinna ning linna kui terviku arendamisel.

Praegu ei ole täit kindlust, et selliseks suurkavaks jätkub Tartus äri- ja inimressurssi. Seda enam, et tulevaseks uueks keskuseks pretendeerivad ka Emajõe ja Turu tänavaga piirnev ala ning Fortuuna kvartal. Esimeses neist käib juba praegu hoogne ehitus ja arendustegevus ning teisel kohal on olemas planeering. Samas ei tohi unarusse jätta ka vanalinna ennast.

Hinnates esitatud kava visuaalselt, on hea mõte sõjaeelsete tänavajoonte järgimine. Kindlasti ei saa aga heaks kiita hiiglaslike ja ühtlaste hoonemassiivide rajamist, mis juba eos lämmatavad igasuguse isikupära ja omanäolisuse.
Asi vajab tõsist kaalumist.

Piret Uluots
SDE

Jätaksin Emajõe-äärse ala vabaks ja teeksin seal kaldaäärse pargi, kus inimesed saaksid päikese käes jalutada ja lapsed mängida. Jõeäär ilusti korrastada, trepid on väga hea idee, nii saab ka vee äärde. Hooned võiksid olla Narva maantee ääres.

Peep Peterson
SDE

Kesklinna oleks vaja atraktiivseid kaubanduspindu. Kui sinna rajataks ka parkimismaja, siis saaks osalist leevendust kesklinnaski parkimine. Siiski ei saa seda ala arendada üksikult, peame arvestama kogu kesklinnaga. Vajalik on ka uurida, kui palju üldse on huvilisi ja kui palju oldaks nõus investeerima sellesse piirkonda.

Marju Lauristin
SDE

See ala võiks olla aktiivne roheline puhkeala. Võib ehitada puhkeaja veetmise eesmärgiga ilusaid hooneid. Kindlasti mitte kogu ala täis hoonestada.

Jarno Laur
SDE

Kesklinna rohkem hoonestada ei ole paha mõte. Kindlasti tuleb korraldada arhitektuurikonkurss, et leida erinevaid huvirühmi rahuldav lahendus.

Arno Arukask
SDE

Park võiks alles jääda. Seda tuleb korrastada, et oleks valgusküllaseid platse ja laste mänguväljakuid. Parki on Emajõe äärde vaja, sest see annab suvel Tartule hingamise.

Ülo Veldre
SDE

Tundub liiga suurlinlik, liiga palju (külma) kivi ja vähe elusloodust.

Toomas Jürgenstein
SDE

Et Tartus linnas võiks olla Emajõe ääres rohkem elu ja atraktiivsust, sellest on palju räägitud ning ma nõustun sellega igati. Siiski oleksin massiivse ehitamise planeerimisel ettevaatlikum. Esitatud kavas näib kahjuks kivi domineerivat elava looduse ja loomingulisuse üle.

Veera Sirg
Rahvaliit

Iga linn areneb ja nii on ka Tartu Emajõe-äärse ala, linnasüdame terviklik planeerimine linna arengu vajadustest lähtudes väga oluline. Aastaid on püütud Emajõe kallastele elu tuua, kuid ikka koondub elu rohkem Raekoja platsile ja selle vahetusse ümbrusesse.

Tuleks mõelda, millist funktsiooni võiks see Ülejõe ala kanda. Kas büroohooned arenevatele infotehnoloogiafirmadele või korterelamutele? Kindlasti on oluline, et elu ei valguks kesklinnast linna äärde.

Samas on vajalik säilitada rohelust ja kõrghaljastust, et Emajõe kalda promenaadid ja kogu see ala oleks meeldiv paik vaba aja veetmiseks. Linnale nii olulise ala planeerimisse tuleb kaasata kõik huvitatud osapooled.

Maie Pastik
Rahvaliit

Kas me oskame ette näha, mis juhtub Tartus saja aasta pärast? Arvatavasti mitte. Samas soovime, et linn areneks, et noored ei läheks Tartust ära, vaid hoopis leiaksid töökoha siin, et ettevõtted leiaks kasvuvõimaluse just meie linnas. Ülejõe pargid on atraktiivseimaid alasid kesklinnas, mis siiani vähe kasutust leidnud.

Ammu on aeg mõelda, mis sellel alal võiks olla. Visioon kogu ala arengust on abiks ka üksikute hoonete planeerimisel. Tuleb leida Tartule sobiv tasakaal hoonestuse ja haljastuse vahel, mis kindlasti ei tähenda kogu pargiala täisehitamist lähitulevikus. Vaadete avamine Emajõele, büroohoonete ehitamine, kaunid promenaadid aitaksid kindlasti kaasa selle piirkonna ja kogu Tartu atraktiivsuse kasvule.

Elmut Paavel
IRL

Narva maantee ja Emajõe vahelise ala võiks kindlasti hoonestada. Samuti võiks täis ehitada Poe ja Uueturu tänava vahelise ala. Kuid mõlemale alale tuleb ehitada parkimismajad, kahest parkimistasapinnast nende hoonete all kindlasti ei jätku, sest Narva maantee äärsetesse hoonetesse planeeritavad korterid võtavad juba kõik need kohad ära.

Tõsiselt peab kaaluma kaldapealsete kasutamise otstarbekust, sest meie kliimavööndisse ei pruugi sobida see, mis on Pariisis või Kopenhaagenis – meil on miinuskraadid viiel-kuuel kuul aastas, nendel aga üks kuni kolm kuud.

Avo Rosenvald
IRL

Ma alles kujundan oma arvamust. Praeguse seisuga leian, et õigem on hoonestada, aga väga ettevaatlikult – kavandatust hoopiski väiksema pindalaga hooned ning ainult Narva maantee äärde. Pole vaja tingimata taastada hoonestust sõjaeelses mahus. Küll aga oleks vaja kujundada park rohkem linnasüdame vääriliseks, praegu on ta ooteseisundis, liiga palju on lihtsalt muru.  

Toivo Maimets
IRL

Ma arvan, et idee Tartu kesklinna enam hoonestada on kindlasti väärt arutamist. Samas on aga ebaõige eeldada linnavolinikelt enne sisulist diskussiooni mingeid kindlaid seisukohti. Selleks tuleb tööd teha volikogu komisjonides, spetsialistide ja linnarahvaga ning lõpuks viia küsimus otsustamiseks volikogu istungile.

Kui volinikud juba nüüd kindlaid seisukohti eviksid ja need ka lehes välja ütleksid, siis muutuks ju kogu sisuline töö ja arutlus mõttetuks. Kas see peaks olema eesmärk?

Peeter Tulviste
IRL

Ei.

Uno Pauts
IRL

Tartu kolmanda põlvkonna kodanikuna leian, et Tartut läbiv Suur-Emajõe kallas ja ürgoru lammiala peaks olema Tartu elanikele puhke- ja rahvaspordialaks. Kahjuks on jõe paremkallas juba tihedalt hoonestatud (viimane möödalaskmine on Siili tänava hoonestus). Kunagi oli üldplaneeringus seatud nõue kujundada jõe mõlemad kaldaalad linna läbivaks haljastatud ja korrastatud jõekallastega pargialaks.

Ühendades Tähtvere metsaala Kaagvere metsaalaga tekiks Tartu madalamasse kohta haljastusega koridor, mis toimiks linna õhupuhastuse tuulekoridorina.

Samas oli ette nähtud ka jõe ürgoru tõusvale nõlvaalale kõrgema hoonestuse rajamine, mis rõhutaks ürgoru suurust ja kust avaneks suurepärane võimalus vaadelda Suur-Emajõge.

Lühidalt: püüame veel päästa, mis on võimalik, ning säilitada jõgi ja kaldaala vaade vasakkaldal. Park, puhkealad, jooksu- ja rattarajad, mänguväljakud, parklad kesklinna külastajatele jms, kuid mitte mingil juhul kõrghoonestus.

Kristjan Mugra
IRL

Usun, et pargid sellisel kujul end ei õigusta ning vaja on muutust. Minu arvates oleks mõistlik hoonestada need osaliselt. Linnaarhitekti pakutus on hooneid liiga palju, leida tuleks vahepealne variant, nii et osaliselt säiliksid pargid, aga oleks olemas ka kontsertideks mõeldud paik ning hoone nt kohvikute, galerii ja äripindade jaoks.

Joel Luhamets
IRL

Praegu tuleks kindlasti jätta Ülejõe pargid Emajõe vasakkaldal hoonestamata. Esiteks on selline linna süda saanud inimestele armsaks ja omaseks. Pargid linna keskel on suur eelis, mis paljudes linnades on kaduma läinud.

Parke tuleks püüda säilitada. See ei tähenda, et hea idee korral ei võiks olla seal ka hoonestus, praegu aga kindlasti mitte. Elame ju jätkuvalt majanduslikult kasinal ajal ja linnasüdamele kohaste väärikate ehitiste rajamiseks lihtsalt puudub raha. Praegu pargi täisehitamine oleks ilusa linna ärarikkumine.

Jüri Kõre
IRL

1. Toetan katset tuua elu Emajõe kallastele, kuid pean sealjuures silmas haljastamata-hoonestamata Emajõe kaldaid Võidu ja Sõpruse silla vahel. Seal ei teki konflikti ajaloo ega tänapäevaga, on võimalik kasutada arhitekti, maastikuarhitekti ja teiste fantaasiat. On natuke võlts rääkida uue elu ja energia toomisest uusi hooneid ehitades, kui me ei suuda ühe parima jõevaatega hoonesse Plaskusse kingapoe asemele kohvikut rajada. Mõeldav on Atlantise ja Võidu silla vahelisse kolmnurka ühe hoone ehitamine. Ülejäänud ala jätaksin tuleviku arhitektidele.

2. Ülejõel on pakiline Narva maantee, Roosi, Jaama ja Paju tänava vahelise ala täisehitamine ja rekonstrueerimine. Kui see tehtud, on meie lapselastel tulevikus aega tegelda Holmi ja teiste kvartalitega.

3. Nõustun spetsialistide arvamusega, et Tartu pargid vajaksid muu hulgas valgusküllasemaks, atraktiivsemaks muutmist. Kuid mul on kahtlus, et parim viis seda teha pole parki majade ehitamine. Avalik haljasala muutub sel moel hoonete omanike-kasutajate käsutuses haljasalaks, vahel ka suletud (tõkkepuuga) eraterritooriumiks nagu jõeäär Kvissentalis.

4. Ülejäänud spetsialistide seisukohtadega (lisatud projekti tutvustavale artiklile) ma ei nõustu ja esitan vastuargumendid.

Emajõe kallastel asuvaid parke käsitlevad keskkonnaspetsialistid kui Tartu linna õhutavaid koridore (puhta õhu juurde- ja saastunud õhu äravool). Ma ei tea, et oleks tekkinud uusi koridore, mis aitavad kesklinna õhutada. Seega halvendab hoonestuskava muu hulgas kesklinna õhu seisundit.

Ülejõe parki ehitatud hooned ning loodud töö- ja teeninduskohad ei konsolideeri ega tugevda kesklinna, vaid hoopis nõrgendavad, konkureerides Raekoja platsi ja selle ümbrusega. Kesklinna tugevdab ja liidab nn uue kesklinnaga teisel pool Riia tänavat kunagise kaubahoovi platsi hoonestamine.

Valglinnastumine on pisut keerulisem teema kui uute hoonete püstipanek, parkimismajade ehitamine jms. Vaadake Tasku tühja ja Lõunakeskuse täis parklat – kui Tasku ei suuda võistelda Lõunakeskusega, siis kuidas Holmi kaubahoov suudab võistelda tulevase Põhjakeskusega?

Ants Kask
IRL

Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmena mulle linnaarhitekt Tiit Silla ja Co vaimusünnitis ei meeldi. Viimastel aegadel tundub, et paljude planeeringute algatamisel ja ka kehtestamisel ignoreeritakse linnakodanike arvamusi ja ettepanekuid. Ühel erakonnal ja seda toetavate ametnike peas on vaid mõte, et city tuleb valmis ehitada, olgu see linnarahvale siis nii valus ja vastumeelt kui tahes.

Endise taksopargi, Riia-Võru-Filosoofi vahelise ala planeeringul tuli linnaarhitekt välja uudse perimetraalselt asetsevate kõrghoonete ehitamise mõttega ja sama püütakse nüüd teha ka Emajõe kallaste hoonestamisel. Kindlasti oleks see ehituslikult ja arhitektuurilt midagi uut ja moodsat, kuid linnakodanike arvamust ära kuulamata oleks selle lahenduse läbisurumine egoistlik.  

Ka linna üldplaneeringus pole vähemalt praegu jõe kallaste hoonestamine lubatud, sest just jõekoridor on see, mis varustab kesklinna värskete, hapnikurikaste õhuvoogudega, millele annab lisa parkide rohelus.

Kuigi öeldakse, et maa on kallis ja sellega ei saa priisata, pole mõttekas hoonestuse tarvis puid maha raiuda ja kesklinna elanikud hapnikunälga jätta. Hoopis asjalikum oleks leida lahendus praeguste pargialade rahvale meelepärasemaks muutmiseks. Ka linnapea Urmas Kruuse lubas ametisse astumisel teha Tartust rohelusse uppuva linna. Kentsakas oleks nüüd tema suust hoonestusõigusele jah-sõna kuulda.

Enn Tarto
IRL

Minu seisukoht on, et Emajõe-äärsed pargid tuleb säilitada. Kui mõnda kohta, näiteks Atlantise juurde midagi ka ehitada, siis see pargiala, kus asuvad meie suurmeeste ausambad, tuleb kindlasti säilitada.

Tarmo Punger
IRL

On kaks vaatenurka: esiteks, kas ala tuleks hoonestada kogu mahus, ja teiseks, kas praegune kasutus on otstarbekaim? Julgen arvata, et lähema kümne aasta jooksul on nii suure roheala hoonestamine utoopia. Seda nii Tartu-suuruse linna tegelike vajaduste ja neist tulenevalt investeeringute tasuvuse kui ka vahetus läheduses (nt Fortuuna kvartal) hoonestamise ootel seisvate ja tunduvalt kaugemale arendatud projektide tõttu.

Paberil on tore igasuguseid teooriaid läbi mängida, aga praeguses majandusreaalsuses jääbki see pigem mänguks, kuniks keegi seda võimaldab.

Teisalt saaks ka praegusest pargist linlasele rohkem rõõmu pakkuda: laste mänguväljakud, mugavamad puhkealad, suvine toitlustus mitte ainult Atlantise ees – park ei peaks piirduma ainult muru ja puudega. Ja võib-olla ka mõni aktiivsemalt pargiga suhtlev hoone Oecono­­micumi tumma seina külge?

Merle Jääger
IRL

Midagi võiks sinna parki ehitada küll, sest eks need kaldapealsed olnud ka enne sõda üsna tihedalt asustatud. Mulle endale meeldiks, kui seal oleks mingi kohvitamise paik, kust saaks jõge vaadelda. Praegu on jõgi nagu linnast ära lõigatud, park aga kasutusel peamiselt suvel, kevadel on seal teelõike, mida saab läbida vaid kummikutega.

Nii et mingid ehitised võiksid seal olla, see tooks jõe inimestele lähemale. Pargiala võiks vähendada, aga iseküsimus on see, mil määral ehitada. Paremkalda park võiks aga alles jääda.

Vladimir Šokman
Keskerakond

Ajalooliselt on kõnealune piirkond olnud täiesti täis ehitatud, aga ka täiesti ehitistevaba. On meie, tartlaste, teha, millisena me tahame oma linna, sealhulgas kõnealust piirkonda näha tulevikus ja millisena tahame selle pärandada tulevastele põlvedele. Selleks ongi algatatud avalik arutelu ning mida aktiivsemalt selles osaletakse, seda parem.

Boriss Hrabrov
Keskerakond

Park peab jääma pargiks. Linnas on küllalt kohti, kuhu ehitada, miks peab ehitama parki? Pargid on inimestele jalutamiseks.

Jevgenia Lindevaldt
Keskerakond

Olen selle poolt, et park jääks alles.

Harri Jallajas
Keskerakond

Arvan, et Tartu peaks välja nägema nagu enne pommitamist – tänavad avanesid Emajõele. Nii palju parke pole vaja, vana planeering oli ilus.

Natalia Trošina
Keskerakond

Mina ei kiirustaks Ülejõe vasakkalda parke taashoonestama. Tartu rohelus on suur väärtus. See on nii meie silmade rõõm kui ka linna õhu puhtus. Emajõe kalda rohelisel tsoonil on ka ajalooline väärtus ja oleks tore, kui saaksime seda kommertshuvidest kõrgemaks hinnata.

Olev Raju
Keskerakond

Lühidalt: selle ehitamise kavaga olen tuttav, eriti ei meeldi. Võidu sillast allapoole ehitamine on teretulnud, ülespoole küsitav. See rohelus linna keskel on Tartu suur väärtus, mida kaotsimineku korral (täisehitamine) kuidagi tagasi ei saa...

Nikolai Põdramägi
Keskerakond

Arvan, et kunagi olnut taastada ei ole mõistlik. Elu teeb oma korrektiivid. Küll aga tuleks Emajõele elu sisse puhuda, muuta ta tunduvalt atraktiivsemaks. Emajõe vasakkallas ja Ülejõe pargid oleksid sobilikud linnarahvale ja ka meie külalistele mõnusaks puhkepaigaks ning kultuurseks ajaveetmiseks. Igatahes ei sobi sinna kõrghoonestus ega maju täis topitud elamukvartalid.

Usaldan selle ala Tartu spetsialiste, linna patrioote, kelle headest mõtetest tulevad ka head teod. Me saame ise hakkama. Tartlased ehk veel mäletavad, et 1990. aastate alguses oli Tartus haljastusarhitektiks etiooplane – tule taevas appi!


Tartu Postimehel ei õnnestunud vastust saada neljalt linnavolinikult: Mihhail Lotman (IRL), Toomas Tein (Reformierakond), Igor Abarenkov ja Urbo Vaarmann (Keskerakond).