Neli Tartu ülikooli arendusprojekti said rahastuse

Tartu ülikooli peahoone. Foto: Margus Ansu / Postimees

Selgusid 2018. aastal IT Akadeemia programmi arendusprojektide taotlusvoorus toetust saavad projektid. Uutel tehnoloogiatel ja nende rakendamisel põhinevate kursuste väljatöötamiseks saab toetust 16 erinevat projekti viiest Eesti kõrgkoolist. Taotlusvooru kogueelarve on ligi 800 000 eurot.

«Arendusprojektide taotlusvooru sihiks on tudengitele senisest paremate info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate teadmiste ja oskuste andmine, mille tulemusena paraneb lõpetajate konkurentsivõime tööturul ning ka Eestis antava kõrghariduse tase üldiselt,» rääkis IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

 

Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 43 avaldust kümnest kõrgkoolist. Ekspertkogu otsustas toetada kuut taotlust IKT õppekavade toetamiseks ja kümmet taotlust IKT oskuste arendamiseks teistel erialadel. «Rahastada otsustati eelkõige terviklikke õppekava arendusprojekte, mis loovad IKT õpetamisel või rakendamisel pikemaajalist muutust ning omavad suuremat mõju. Eelistatud olid koostööl põhinevad projektid,» lisas Ots. Rahastamisotsused tegi 8-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii ministeeriumite, Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA), ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad.

Rahastada otsustati eelkõige terviklikke õppekava arendusprojekte, mis loovad IKT õpetamisel või rakendamisel pikemaajalist muutust ning omavad suuremat mõju. Eelistatud olid koostööl põhinevad projektid, lisas Indrek Ots

 

Otsa sõnul keskendusid tänavused taotlused varasemate aastatega võrreldes rohkem sisutegevustele, näiteks uute õppematerjalide väljatöötamisele ja õppekavade arendamisele, vähemaks on jäänud ainult infrastruktuuri arendamise fookusega taotlusi arvutite ja seadmete ostmiseks.

 

Tartu ülikooli projektid

 

Tartu Ülikoolist toetatakse nelja projekti nii IKT õppekavade toetamiseks kui ka teistel erialadel IKT oskuste arendamiseks. Näiteks luuakse Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituuti tootedisaini ja -juhtimise erialamoodul, mis pakub tudengitele põhjalikumaid teadmisi tootejuhtimisest ja tooteinnovatsioonist ning inimese ja arvuti interaktsioonist.

 

Lisaks sai toetuse projekt, mille eesmärk on Open Source Robotic Oprational System baasil välja arendada kursused ja õppemoodulid õpetamaks tehisintelligentsi (AI) rakendamist IT ja robootika seadmetel. Projekti käigus arendatakse välja arvutitehnika - robootika ja infotehnoloogiliste infosüsteemide õppekavadel 2 uut õppeainet ning kaasajastatakse kahte olemasolevat õppeainet arvutitehnika ja robootika õppekavadel.

 

Veel toetatakse geoinformaatika tüvikursuste õpikeskkonna, õppemetoodika ja õppematerjalide arendamist Tartu Ülikoolis (GEO-IT) ning füüsika õppekavade üliõpilaste IKT alaste oskuste arendamist vabavaraliste programmeerimisvahendite õppetöösse lõimimise kaudu.

 

Veel üksteist projekti

 

Enim avaldusi laekus Tallinna Tehnikaülikoolist, toetust sai kokku seitse projekti. Näiteks toetatakse isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labori-kompetentsikeskuse loomist ja käivitamist.

 

Tallinna Ülikoolist toetatakse kahte projekti – TLÜ Haapsalu Kolledžis viiakse rakendusinformaatika tudengite arvutigraafika-alased õppeained üle laboripõhisele õppele, samuti arendatakse Tallinna Ülikoolis taotlusvooru toel digihumanitaaria kõrvaleriala.

 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toetatakse audiovisuaalse kompositsiooni kursuse loomist, mis annab heliloojatele teadmisi, kuidas IKT võimalusi – nagu näiteks innovatiivset LoLa tehnoloogiat – muusika komponeerimisel kasutada.

 

Eesti Kunstiakadeemias arendatakse taotlusvooru toel virtuaalreaalsuse ja masskohandamise tehnoloogiate rakendusi arhitektuuri ja linnaplaneerimise, sisearhitektuuri, tekstiilidisaini, fotograafia jt erialade õpetamisel.