Heiki Lill: kõrge aktsiisimääraga luksuskaup – lapsed

Heiki Lill Foto: Kristel Vask

Kas ei oleks mitte igati loogiline, et pere iga liikme, nii täiskasvanute kui ka alaealiste pealt on võimalik arvestada tulumaksuvabastust? Pere tulu on ju ühine.

Kui trükkida Riigi Teataja otsingumootorisse märksõna «aktsiis», saab vastuseks 24 kehtivat tervikteksti. Kaks neist on seadused (pakendiaktsiisi seadus ning alkoholi- tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus), mille on välja andnud riigikogu.

Jääb üle 22 õigusakti, kuueteistkümne määrusega on panustanud rahandusminister, kahega sotsiaalminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister ning vabariigi valitsus on panustanud kõik ühe määrusega. 

Nende kahe seadusega määratakse ära, mida aktsiisiga maksustatakse, ja määrused annavad ülevaate, kuidas aktsiisi maksmisest pääseda, kaupa käidelda jne.

Eesti keele seletavas sõnaraamatus on seletatud aktsiisi järgmiselt: kaudne riigimaks, millega maksustatakse teatud valmistooteid, näiteks tubakatooteid, alkohoolseid jooke, vedelkütust.

Ah et miks jälle aktsiis? Alkoholi või kütuse? Ei! Mul on tekkinud veendumus, et Eestis on kõrge aktsiisimääraga maksustatud luksuskaup ka lapsed!

On tuludeklaratsioonide esitamise aeg ja püüdsin minagi aru saada, kui palju olen tulumaksu enam maksnud. Mõni aeg tagasi algasid tööelus segased ajad ja tundub, et tulumaksu arvestamises on saabunud veelgi segasemad ajad. Seega olen lasknud enda õnneks juba üsna pikalt ja lasen ka praegu tulumaksu arvestada esimeselt teenitud eurolt. Selleks et vältida ebameeldivusi ootamatu juurdemaksmisega.

Deklaratsiooni täites keerles peas: «Nii-nii: kodulaenu intressilt niipalju, laste koolituskuludelt (lastehoid, lasteaed, kool) naa palju, kaks last annavad ka vabastuse kokku ning koguneb üsna kobe summa.» Aga ei!

Ainuüksi Tartu lastehoiu ja lasteaia kohatasu on nii hämmastavalt suur, et see seab juba piirid. Ühe lapse kohatasu 2017. aastal oli 774 eurot (64,5 eurot kuus), teine laps on poole hinnaga, seega kahe lapse peale kokku 1161 eurot.

Tuleval aastal tuludeklaratsiooni esitades on see summa kahe lapse peale 1269 eurot (üks laps 846 eurot). Kes ei tea, siis suurim summa, millelt tulumaksu saab tagasi küsida (koolitused ja kodulaenuintressid), on 1200 eurot.

Kui soovida teise lapsevanemaga lasteaia ja lastehoiu kohatasu ära jagada, et saaks kodulaenu intresse täiel määral arvesse võtta, siis seegi on võimatu.

Seega saan sel korral kodulaenu intresse arvestada tulumaksuvabalt tervelt 39 eurot! Järgmisel aastal on Tartu lasteaeda kaht last saatva vanema tasutud lasteaiaarved ületanud üsna jõudsalt maksimaalse summa, mille pealt saab tulumaksu tagasi küsida! Ärge muude kuluartiklite peale mõelgegi.

Kui soovida teise lapsevanemaga lasteaia ja lastehoiu kohatasu ära jagada, et saaks kodulaenu intresse täiel määral arvesse võtta, siis seegi on võimatu. Nimelt üle 300 euro kodulaenu intressi nagunii arvesse ei lähe, seega saab kodulaenu intressilt maksimaalselt tagasi 60 eurot. No selge, eks kodu ongi natuke nagu luksuskaup ja ehk peabki olema justkui aktsiisiga maksustatud. 

Kui mõni aeg tagasi Tallinna linnavõim arvas, et kodu on ikkagi väga luksuslik kaup ja otsustas seda koormata eriti suure maamaksuga, siis tol hetkel lõputuna näiva vastuseisu tulemusena otsustasid Toompea võimumehed Tallinnale ninanipsu mängida ning vabastasid kodualuse maa maamaksust. 

Ometi kaob varsti kodulaenu intressi tulumaksuvabastus minevikku. Praegu tekitab hirmu see, et vastuseisu Tallinna ja Toompea vahel ei ole. Mine sa tea, mis veel välja mõtlevad. Samas, praegu on Toompea ja Tartu vahel justkui poolvastasseis ning tartlasena ootan selle positiivseid vilju.

Alati võib ka hullemaks minna. Näiteks enne kohalike omavalitsuste valimisi väljendas Keskerakond üsna selgelt, et Tartu lasteaia kohatasu on suur ning seda peab pidurdama. Kahjuks käitutakse reaalsuses Reformierakonna ripatsina ning kohatasu pidurdamine või vähendamine on ununenud ning päevapoliitiliselt Tartu koalitsioonile üsna ebameeldiv teema …

Iroonia laste koolitamisel Tartu linnas seisneb veidras faktis, et kui pärast lasteaia lõppu otsustavad lapsevanemad, et lapse haridustee jätkub erakoolis, siis vähemasti ühes koolis on õppemaks 50 eurot kuus. Kusjuures erinevalt lasteaiast ei pea tasu maksma suvekuude eest. Vahe sel aastal seega 20,5 eurot ühes kuus, aastas 346 eurot. 

Veidra seigana laste harimisest kõrgkoolis: kuni 24-aastane laps moodustab ühtse perekonna oma vanematega. Kuid seesama lapsevanem, kes samuti õpib kõrgkoolis, ei moodusta mitte mingisugust perekonda oma alla 24-aastase lapsega, kes on vanem kui 18 aastat. Seda siis, kui mõlemad otsustavad taotleda õppetoetust õpingute ajal.

Kui nüüd tagasi tulla tulumaksu juurde, siis oma kahe lapsega saan taotleda 1848 eurot tulumaksuvabastust lisaks. Seda aga mitte mõlema, vaid noorema lapse eest. Samas, eespool vaadeldud õppetoetuse taotlusel lähevad arvesse kõik lapsed ja nende tulud, kes on nooremad kui 18 aastat. Seega, tulumaksu arvestuses pole mitte iga laps täisväärtuslik Eesti kodanik. 

Kas ei oleks mitte igati loogiline, et pere iga liikme pealt on võimalik arvestada tulumaksuvabastust? Nii täiskasvanute kui ka alaealiste? Pere tulu on ju ühine. Oleks ju igati mõistlik, et iga Eesti kodanik on täisväärtuslik inimene? Hoolimata vanusest. Teadupärast on igasugune diskrimineerimine keelatud. Kaotaks ehk ka selle ära? 

Aga kui palju siis on aktsiis lapse kohta? Seda saab igaüks ise välja arvutada. Tavaliselt määratakse aktsiisi mahu või mingisuguse muu füüsikalise suuruse järgi. 

Seega arvutage kokku aastas lapse harimisele kuluv summa, millelt tulumaksu tagasi ei saa. Liitke sinna juurde mitte arvesse võetud tulumaks (esimese lapse pealt mitte arvestatud, lisaks teise-kolmanda lapse vähem arvestatud tulumaksu vahe). Jagage saadud tulem lapse kehakaaluga ja saategi teada, kui suure aktsiisimääraga on teie lapse üks kaaluühik maksustatud.