Jüri Laurson: elektriseadmed vajavad tähelepanu

Jüri Laurson

FOTO: Margus Ansu

Viimastel aastatel üha kasvavad kütusehinnad ja aktsiisid on riigile toonud küll suurt tulu, kuid  tühjendanud märkimisväärselt tarbijate rahakotti. Näiteks meedias palju kiidetud puitbriketi ja küttegraanuli tonni hind tõuseb pidevalt ja ulatub juba 240 euroni. Isegi kasepinnu ruumimeetri hind on aastaga suurenenud 15 eurolt 20 eurole.

Võib öelda, et küttepuude hind on tõusnud nagu pärmitainas ja tundub, et puuküttele lüüakse juba hingekella. Kui küttepuude hinnatõus samas tempos jätkub, muutub puuküte tselluloositehase valmimisel  paljudele kättesaamatuks. Eriti annab hinnatõus tunda madalapalgalistele ja pensionäridele, kelle sissetulek on alla vaesuse piiri.

Saabunud külmad ilmad on sundinud paljudes korterites ja elamutes külmetamise vältimiseks ja toasooja saamiseks kasutama lisaküttena elektrilisi kütteseadmeid – soojapuhureid, soojuspumpasid jm –, kuigi paljudes elamutes või korterites on elektripaigaldis vana ja ohtlik. 

Sedasi suurendab elektriseadmete kasutamine tuleohtu. Pole siis ime, et külmade saabumisel on suurenenud  tulekahjude hulk – vaesuses elavatel inimestel puudub raha, et  eluaseme elektripaigaldist uuendada. 

Paljud elektrikliendid elavad suhtelises vaesuses ning Eesti Energia börsipaketti omavaid tarbijaid üllatas, et elektri hind börsil tõusis külmade saabudes väga kõrgeks. Jääb arusaamatuks, miks riigil ei ole niisugusteks ekstreemolukordadeks klientide kaitseks mingeid abiplaane ette nähtud.

Vaesuses elavatel inimestel puudub raha, et eluaseme elektripaigaldist uuendada.

Tegelikult oleks pidanud olema majandusministeeriumi alluvuses riigiettevõttel ka tarbijate päästmiseks abiplaan. Hea tahtmise korral on Elektrilevil praegugi tarbijatele kõrge elektrihinna leevendamiseks kõik võimalused olemas, kasutamine sõltub heast tahtest.

Elektri hind moodustab koguhinnast ainult kolmandiku, kaks kolmandikku tuleb võrgutasudest (elektri edastamine, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis), mis ei sõltu börsist. Need on riigi reguleerida. Majandusministeerium ega võrguettevõtja aga seda võimalust hinnatõusu leevendamiseks pole arvestanud.

Samas hõiskas Eesti Energia, et kõik elektritootmise seadmed töötavad täiskoormusel, elektrimüük ja kasum suureneb. Muidugi on valitsus eelarve tasakaalustamiseks rahapuuduses. Presidentki mainis riigi juubelipeo kõnes, et rohkem on vaja tähelepanu pöörata vaesuses elavate inimeste heaolule.

Tänapäeval, kus elektriseadmeid kasutatakse kodumajapidamises üha rohkem, peaks elektritarbija suurt tähelepanu pöörama oma majapidamises elektripaigaldiste korrasolekule. Aga kust saab vaesuspiiril elav eluaseme omanik raha elektripaigaldise remondiks? Valitsus peaks ulatama hädasolevatele eluasemete omanikele elektripaigaldise remondiks käe.

Tagasi üles