/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/05/19/589046t1h48ca.jpg)
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi hajussüsteemide õppetool sai õiguse kasutada kümne arvutiaasta jagu arvutusvõimsust firma Amazon Web Services pilvearvutites.
Eesti teadlased pääsevad superserverisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ bioinformaatikaprofessori Jaak Vilo sõnul on Amazoni toetus mõeldud puhtalt õppe- ja teadustööks ning selle sihipärast kasutamist kontrollib indialasest vanemteadur Satish Srirama, kes hankis Amazonilt 8700-dollarise uurimistoetuse.
Arvutite hajussüsteemid tähendavad eri paikades ning riikides paiknevate arvutite rakendamist korraga mingi ülesande lahendamiseks. Selliseid arvutusi, kus arvutusvõimsust pakutakse lihtsalt ja mugavalt üle interneti, hüütakse pilvearvutusteks.
Arvutiaasta on tingühik, mis võrdub ühe tavalise personaalarvuti arvestusliku töömahuga ühe kalendriaasta jooksul. Näiteks kui arvutiteaduse instituut kasutaks Amazoni serveris korraga kümne personaalarvuti võimsust, võiks ta seda saadud uurimistoetuse alusel teha peaaegu 9000 tundi.
Modernse pilvearvutuse puhul saab firma luua veebiteenuseid, mida kasutavad miljonid inimesed, omamata selleks ise ainsatki arvutit. Vilo sõnul on Amazon Web Services üleilmses plaanis üks selle valdkonna liidreid ning mõistagi on nende huvi end tudengeile kui tõenäolistele tulevastele IT-spetsialistidele ja -ettevõtjaile tutvustada.
«Amazoni teenus on loomulikult väga atraktiivne ettevõtjatele ja ka teadusrühmadele, kes ei taha serveriparki ise üleval pidada,» selgitas Jaak Vilo.
TÜ arvutiteaduse instituudis on juba käsil mitu pilvearvutusega seotud projekti, näiteks Sci Cloud ja Mobile Cloud, kus tudengid aktiivselt kaasa löövad.