Ühised pakendikonteinerid ajavad tihti üle ääre

Uus-Ihastes Lammi teel asuv avalik vanapaberikonteiner oli eile tihedalt täis topitud auto plastosasid ja räbalaid. Sama kaupa ja olmeprügi oli puugitud ka pakendikonteinerisse. Lähipäevil viiakse need silma riivavad konteinerid umbes pool kilomeetrit eemale.

FOTO: Sille Annuk

Juba hea mitu aastat on Tartus avalikud pakendi-, vanapaberi- ja klaasikonteinerid ning sama kaua on nendega ka jama, sest ikka ajavad konteinerid siin-seal üle. Süüdi on nii konteinerite valdajad kui ka tartlased.


Uus-Ihastes Lammi teel kõigile mõeldud pakendi- ja vanapaberikonteinerid olid eile triiki täis, rämpsu jätkus nende ümbrussegi.

«Avalikud pakendikonteinerid on algusest saadik palju muret teinud,» tunnistas Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse spetsialist Juhan Voolaid. «Eriti halb koht on Lammi teel, seal võib konteineritest leida absoluutselt kõike. Heakorraprobleemid tekivad sellepärast, et konteinereid ei tühjendata piisavalt sageli.»

Tartus on 47 avalikku pakendikonteinerit ning pea teist samapalju klaasi- ja vanapaberikonteinereid. Avalikud konteinerid kuuluvad mittetulundusühingule Eesti Pakendiringlus (EPR), mittetulundusühingule Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja osaühingule Tootjavastutusorganisatsioon (TVO).

Konteinerid täituvad ruttu

Lammi tee avalikke pakendi- ja vanapaberikonteinereid laseb ETO tühjendada kaks korda nädalas. Järelikult on seda vähe? «Ühelt poolt vaadates võib seda vähe olla,» kostis Voolaid. «Aga teisalt on seal nii suur reostus seepärast, et inimesed panevad konteineritesse väga palju olmejäätmeid.»

Sama kinnitas ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon tegevdirektor Siret Kivilo. «Inimesed toovad konteinerite kõrvale vana mööblit, telereid, külmikuid ja rehve,» lisas ta. See kraam ja olmeprügi tuleb Tartu linnal lasta maksumaksja raha eest ära koristada.

ETO laseb Tartus osa avalikke konteinereid tühjendada vähemalt kord nädalas. Mõnes taaskasutatavate jäätmete kogumiskohas käib prügiauto kaks korda nädalas ja Rebase tänava Rimi parkla konteinerite juures lausa kolm korda nädalas. «Saab ka sagedamini tühjendada,» kinnitas Kivilo.

Voolaiu sõnul on kõige suuremad probleemid Eesti Pakendiringluse konteinerite tühjendamisega. «Talvel suure lumega olid meie konteinerid kaua tühjendamata, sest prügiauto ei pääsenud neile ligi,» tunnistas MTÜ Eesti Pakendiringlus teenindusjuht Andres Siplane. «Nüüd käib tühjendamine sagedamini.»

EPR laseb Tartus avalikke konteinereid tühjendada kord ja kaks korda kuus. Vaid Võru tänava Maxima juures käib prügiauto kord nädalas. «Kui konteiner on täis, siis tuleb see muidugi tühjendada,» ütles Siplane. «Aga rõhutan: meil on taaskasutatavate jäätmete kogumisel väga suur koormus, sest tasuta pakendikoti teenust kasutab vähe tartlasi.»

Jätkub korra loomine

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon andmetel kasutab kord kuus kodust tasuta ära viidava pakendi ja klaasikoti teenust Tartus praegu 814 peret. «Pakendikoti vastu tartlastel tõesti eriti suurt huvi pole,» tunnistas Voolaid.

Kuid kas just tasuta pakendikott ei lõpetaks Ihastes prügiste avalike konteinerite probleemi? «Ka meil oli selline mõte, aga seda ei saa teostada,» vastas Voolaid. Pakendiseaduse järgi peab tiheasustusega alal elava inimese kodust vähemalt 500 meetri kaugusel olema avalik konteiner ja nii jäävadki konteinerid Ihastesse.

«Tuleb jätkata avalikesse konteineritesse sobimatu prügi panijate otsimist ja nende trahvimist seni, kuni kord majja saab,» ütles Voolaid.

Mullu trahvis Tartu menetlusteenistus prügi pärast 1000–2000 krooniga 25 inimest, kellest enamik oli pakendikonteinerisse pannud olmeprügi. Tänavu on tehtud vaid üks trahv: 200 eurot peab välja käima inimene, kes vedas Ihaste parkmetsa alla klaasi.

Tagasi üles