Näitus heidab pilgu kunstnike sajanditagusesse loomingusse

Näituse kuraator Mare Joonsalu seisab kahe postamendile asetatud portree vahel, üks tehtud jalakast ja teine mustast graniidist, mõlemad aastal 1918, autoriks Jaan Koort. Foto: Kristjan Teedema

Täna, 23. veebruaril kell 15 avatakse raeplatsi viltuse maja kolmandal korrusel näitus «100-aastased teosed Tartu kunstimuuseumis». Keset väikest tuba on postamendil kaks mehepead, millest ühe on Jaan Koort välja võlunud jalakapakust ja teise mustast graniidist. Neljal seinal on tasapinnaline kunst, mis samuti loodud äreval, raskel, keerulisel ja verisel aastal 1918.

Ado Vabbe maal «Kohvikus» (õli lõuendil, 1918). Foto: Repro / Tartmus

Eesti Vabariigi sünniaasta tähistas näituse kuraatori, Tartu kunstimuuseumi peavarahoidja Mare Joonsalu sõnul kunstielu elavnemise algust.

Välismaalt Eestisse

«Seni põhiliselt välismaal tegutsenud kunstnikud naasid Eestisse esimese maailmasõja ja kommunistliku revolutsiooni jalust. Tekkisid uued kunstiinstitutsioonid ja algas elav näitusetegevus,» selgitas Joonsalu. «Tuues suurtest kunstikeskustest kaasa uusi tuuli, asusid noored kunstnikud siinset kunstielu, mis näis neile igav ja tardunud, elule raputama.»

Kujur Jaan Koort tuli Moskvast ja jätkab nii loomingulist tegevust kui ka päevikupidamist Tartuski. (Alamal on tsiteerimiseks kasutatud Kaalu Kirme «Jaan Koorti päevaraamatut», kirjastus Kunst, 1989).

«Sakslased tulevad lähemale. Valga on juba nende käes,» kirjutab skulptor 23. veebruaril 1918.

«Täna marssis Saksa sõjavägi Tartu linna sisse. Anti käsk sini-must-valged lipud maha võtta,» märgib ta sama aasta 24. veebruaril.

«Ka Tallinn on juba sakslaste käes,» lisab Jaan Koort päevaraamatusse 26. veebruaril 1918.

Oma loomingust on skulptor kirjutanud alles 1. mail samal aastal ning mainib «Vanamehe pead» ja «Mehe pead». Need kaks ongi nüüd pandud viltuse maja kolmandale korrusele projektiruumi näitusele «100-aastased teosed Tartu kunstimuuseumis».

Anton Starkopf ja teised

Väljapanekus on ka teise kujuri, Anton Starkopf loomingut, kuid need ei ole skulptuursed tööd, vaid joonistused. Mare Joonsalu teada ta sel ajal põhiliselt joonistaski.

Eestisse tuli Starkopf Saksamaalt. Ta oli Esimese maailmasõja ajal Saksamaal vangis, esialgu laagris ja hiljem kohustuslikul tööl mitmes kiviraiumistöökojas.

«On räägitud, et Starkopf omandas seal väga hea kiviraiumise oskuse,» ütles kuraator. «Kui ta 1918 Eestisse tuli, oli keeruline sõjaaeg, materjali skulptuuride tegemiseks vähe ja nii ta siis joonistaski sellel ajal. Need joonistused oleksid justkui kavandid tema järgmistele töödele.»

Nüüdsel näitusel maali ja joonistustega esindatud Ado Vabbe töötas vahetult enne Eestisse tulekut Joonsalu andmeil Moskvas granaaditehases ning oli üks neist, kes 1918. aasta alguses lõid kunstiühingu Pallas. «Vabbe oli sel ajal oma loomingus väga viljakas,» lisas ta.

Nood sajand tagasi elu vapustanud ärevad ajad sütitasid kuraatori sõnul tegutsemisindu, kuid tõid paratamatult kaasa ka kaotusi.

«Haigused murdsid mitmed noored talendid,» lisas Joonsalu. «28. novembril algas Vabadussõda, Balder Tomasberg, Herbert Lukk ja Eduard Wiiralt läksid vabatahtlikena rindele. Jaanuaris 1919 langes Herbert Lukk, märtsis Balder Tomasberg. 1918. aasta sündmused jätsid kahtlemata jälje kunstnike tegevusele ja loomingule, töötati väiksemate formaatide ja võimaluste piires käepäraste vahenditega.»

Nimetatud kolm kunstnikku on mõne oma tööga, mis valminud täpselt sajand tagasi, nüüd näitusekülastajate ees. Leidub ka August Janseni ja Ants Laikmaa loomingut.

Näitust muuseumis täiendab väljapanek Poe tänaval, kus on valitud teoste reprosid ja nendega seotud lugusid.

23. veebruaril maksab pääse muuseumisse 1 euro. Vabariigi aastapäeval on muuseum avatud kell 11-15, sellele eelneval ja järgneval päeval tavapäraselt kell 11-18.