Linnapea kõne: Tartu lahutamatuks pürgimuseks on olnud vaba vaim ja meie linna vaimsus

Urmas Klaas
, Tartu linnapea (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Klaas.
Urmas Klaas. Foto: Sille Annuk

Tartu Postimees avaldab kõne, mille linnapea Urmas Klaasi pidas täna Vanemuise kontserdimajas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kontsertaktusel.

Auväärsed aukodanikud, Tartu Tähe ja Tartu medali kavalerid, austatud peaminister, linnavolikogu esimees, head tartlased ning Tartu sõbrad, mu daamid ja härrad!

Meile on antud vaid üks kord elada ja vaid ühel korral õnnestub meil selles elus astuda Eesti loo teise sajandisse. Mõne päeva pärast olemegi uues Eesti sajas. Eesti ajas. Aga aeg ei jää Eesti sünnipäeval seisma. Me küsime endalt ausat vastust oodates – mis ikkagi on see, mis meile meie kodu ja riigi ka kõigiks järgnevateks sadadeks aastateks kindlustab?

Mulle meenuvad ikka ja jälle Portugali poeedi Fernando Pessoa read – Eestis läbi Tartu aukodaniku Ain Kaalepi tõlke ja Veljo Tormise viisi suureks lauldud laul:

Nii palju,

kui maa pealt võib näha, näen mina oma külast

Kõiksust…

Selleks on mu küla niisama suur kui mis tahes maa,

sest mina olen seda kasvu kui mu nägemine

ja mitte seda kasvu, kui pikk ma olen…

Kui meil on teada, kus on meie algus ja juured, ja see «nägemise kasv», siis võime vaadata ka enesesse ja enese ette tulevikku. Mul on hea meel Tartu üle, et me oleme enamat kui üks viietäheline linnanimi tuhandete teiste seas, sest tartlased on alati pürginud nägema. Nägema maailma. Nägema oma linna ja inimesi. Me oleme ise oma linna avanud ja selle tugevale vundamendile ehitanud. Sõjad ja tulekahjud võivad põletada küll hooned, aga mitte vundamenti ehk vaimu, millest me oleme kantud. Tartu aukodanik Hando Runnel mõtiskles hiljuti, et kogu tema hingeeluline hoiakute vundament on üles ehitatud Eesti aja inimestele, aga ka kõigele ülekohtusele, mida meie riigi ja rahva vastu 1940. aastast alates toime pandi. See vundament peab meie kõigi elude aluseks olema, midagi sellist, mis annab meile selgroo teha asju õigesti, tartulikult ja eestilikult.

Tartu aukodanik Lehte Hainsalu kirjutab Loomingu jaanuarinumbris: Emajõgi voolab ruttu, ent kiirustamata, võttes kaasa kaldapealsed elulõhnad, pisut mullaproove, kõrkjavarsi, veelindude hääli. Kas pole see ajamääratlus ja meeleolu meile, tartlastele, tuttav - Emajõgi voolab ruttu, ent kiirustamata. Kõik see, mis selle linna jõerütmiga kaasas käib, need värvid ja lõhnad, hetked ja lood. Emajõe pidevas voolus saab ka tartlane oma päevarütmi, ületades sildu, käies päri- või vastuvoolu, tajudes nii rahu kui ka eemalt kostvaid linnarütme. Aga ometi selle rütmiga, selle kiirustamatusega on sündinud ja sündimas suuri asju, suuri inimesi. Asjade taga ongi inimesed. Ja sellest ma tahangi täna rääkida, sest minu jaoks algabki Tartu inimesest. Just inimene on see, kes meie linnale näo ja teo annab.

Tartu lahutamatuks pürgimuseks on olnud vaba vaim ja meie linna vaimsus. Tartu vaimsuse ajajoonele mahub mõõtmatult palju: Forseliuse seminarist 30 tänase koolini, Academia Gustavianast 11 kõrgkoolini, akadeemilistest organisatsioonidest kodanikeühenduste ja kodanike algatusteni, pisikestest tubamuuseumitest maailmavägevama Eesti Rahva Muuseumini, kohvikutest tänavarestoranideni. Tartu on kogu aeg olnud Euroopa kultuuri eesistuja ja käeulataja kõigele uuele ja uutmoodi hingavale. Ja Tartu ei kavatsegi lõpetada. Meie lipp lehvib kõrgel – ka see, mille Tartu Rotary klubid täna veetorni tippu lehvima panid. Uhke kodanike algatus, mis kinnitab kodanikuriigi ja rahva kohalolu, vaba tahet ja ärksat Tartu vaimu.

Me peame olema ärksad. Tartu pürgimus Euroopa kultuuripealinna tiitlini aastal 2024 on teekond eelkõige iseendasse, põhjalik Tartu kultuuriruumi mõtestamine. Tartu on sellel teel oma esimesteks mõttekaaslasteks, kaasarääkijaiks ja visionäärideks kutsunud just tartlased, meie inimesed; inimesed, kes päevast-päeva tegelevad kultuuri ja meie kultuuriruumiga ning selle sees hariduse, teaduse, ettevõtluse, spordi ja teiste eluvaldkondadega. Me oleme oma teekonda alustanud suurest Tartu kogukonnast ja see on meie eelis. Mitte ühegi kultuuripealinna vaimsust ei saa kohale importida Tallinnast ega Brüsselist, need linnad peavad selleks kultuurilinnaks ise valmis olema. Eriti just ilma selle «pea» liiteta. Tartu ei tohi ennast sellel teel imetleda, vaid peab pidevalt otsima ja ärkvel olema. Elavalt ärkvel.

Kui 15 aastat tagasi Saksa ajakirjanikud küsisid president Lennart Merilt, kas Eesti on valmis Euroopa Liidu jaoks  ehk siis kas Eesti riik ja ühiskond on valmis kandma euroopalikke väärtusi ja lisaks õigustele ka kohustusi, pööras endine riigipea oma vastuses lausemõtte ümber, öeldes: Eesti on valmis, küsimus on, kas Euroopa Liit on Eesti jaoks valmis.

Taotledes Euroopa tuge kas oma julgeolekule või teadusele või maaelule, peame tajuma, et meil on kohustus ja vastutus ka vastu anda. Vastasel juhul me saeme oksa, millel ise istume. Rääkides väärtustest, siis demokraatia toimimiseks peab rahvas riigi demokraatlikke institutsioone usaldama. Iga samm, mis suurendab usaldamatust, viib meid kaugemale neist eesmärkidest ja sihtidest, mille oleme endale seadnud – viib meid eemale euroopalikust kultuuriruumist. Nii näiteks ei oleks euroopalikus kultuuriruumis mõeldav, et loodus- ja elukeskkonnale pöördumatute mõjudega keemiatehast planeeritakse kohalikku kogukonda arvestamata. Ma tahan uskuda, et Eesti Vabariigis ei ole see nii.

Me tahame tartlastena olla teadlikud puidurafineerimisetehase ehitamisega kaasnevatest ohtudest ning meil peab olema määrava tähtsusega veto-õigus. Valitsusametnikud kaugel riigimajas ei saa ega tohi olla need, kes otsustavad Tartu, tartlaste ja Eesti pühama jõe, Emajõe elukeskkonna üle. Tartlased peavad saama ütelda lõpliku «ei» või «jah» – sõna.

Tartu on väärikas ülikooli- ja kultuurilinn ja mida päev edasi, seda vilkamaks ja mitmekülgsemaks on kasvamas ka Tartu ettevõtlus. Viimastel aastatel on targa linna kontseptsiooni rakendamisel hea hoo saanud linna, ülikoolide, kliinikumi ja ettevõtjate koostöö loomaks Tartusse keskkonda uute kõrgepalgaliste ja kõrget lisandväärtust loovate töökohtade tekkimiseks. Nüüd ongi nii, et Tartus juba tegutseb kosmoseäriinkubaator, mis on sündinud linna toel ja koostöös Tartu teaduspargi ja Euroopa Kosmoseagentuuriga. Tartu ettevõtlusele annavad aga endiselt jumet meie tuntud ja hinnatud tööstusettevõtted, kes tippteadust ja tipptehnoloogiaid rakendades võtavad ette järjest ambitsioonikamaid väljakutseid, rääkimata piirideta maailmas tegutsevatest idufirmadest – Tartust on kujunenud nendele firmadele hea kodu ja tõmbekeskus.

Tartu eeliseks teiste linnade ja piirkondade ees on kõrge tasemega kõrgharidus- ja teadusasutused, mis meelitavad igal aastal linna aktiivseid ja andekaid noori nii Eestist kui ka üha rohkem välismaalt. Tartu on suurepärane elukeskkond noortele peredele ja kõikidele, kes hindavad vaimsust, rohelust ja meie linna väljakutseid.

Tartu ja kogu Lõuna-Eesti potentsiaali saab ja peab paremini rakendama ning sellest saaks märksa rohkem osa ka Tallinn ja teised Eesti piirkonnad, kui meie riigi erinevad osad oleks omavahel paremini ühendatud: kui oleks kiire ja turvaline neljarealine Tartu-Tallinn maantee, mida tuleb hakata ehitama ka Tartu poolt, kvaliteetsed rongi- ja lennuühendused. Siinkohal ootame ka valitsuse panust ja läbimõeldud otsuseid Eesti kui terviku potentsiaali arendamiseks ja rakendamiseks.

Head kuulajad, kohe saabub hetk, mil Tartu aukodanike ja Tartu Tähe kavaleride auväärsesse ringi astuvad uued liikmed, auväärsed tartlased. Kui ma vaatan Tartu aunimetusega pärjatute ringi, siis seisab minu ees ja minu kõrval terve Eesti suur vägi, inimesi kõikidelt elualadelt, kõikidest aegadest. Igaühe nende tegudes võime näha suurt Eestit ja pühendumust Tartule ja tartlastele. Ka täna aukodanike ameteid vaadates jäävad kõlama märksõnad: eestluse elujõud, Eesti lugu, meie tervis ja vaim, meie hingejõud ja hingehoid. Need on väärtused, mida ka meie peame uuest Eesti sajast otsima ja mille poole püüdma. Just see kindlustab meile meie kodu ja riigi ka kõigiks järgnevateks sadadeks aastateks. Aitäh teile, auväärsed tartlased.

Head külalised,

soovin teile ilusat piduõhtut,

uhket Eesti Vabariigi 100. aastapäeva

ja vägevat tartulikku südametuld.

Elagu Eesti Vabariik! Elagu Tartu!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles