Vaimulik Joel Luhamets sai uueks Tartu aukodanikuks.
Aukodanik Joel Luhamets: leidkem üles, milleks iseseisvus meile on kingitud (1)
Joel Luhamets, mida kodulinna tunnustus teile tähendab?
Esiteks on see väga suur au. Teiseks mu hing rõõmustab, et ühiskond on seda tööd hinnanud, mis ma olen teinud. Kui Vene ajal tööle hakkasin, olin riigivaenlane ja mittetöise tulu saaja, nagu parasiit. Praegune ühiskond tunneb, et me ei ela ükspäinis leivast – Jeesus ütles edasi ka, et igast sõnast, mis lähtub jumala suust. See on tunnustus kogu kiriku tööle. Rõõmustan nende imede üle, mis siin on juhtunud, mõtlen Jaani kiriku ja Pauluse kiriku ülesehitamist, mis on selgelt imed. Ma olen juhtunud olema nende imede keskel.
Mis on see kõige tähtsam, mida teie elu ja töö on teile õpetanud?
Ma olen märganud, et seda tööd on inimestele vaja, mida kõrvalt võibolla ei saagi hästi aru. Inimesed vajavad seda. Mäletan, kui olin ükskord ühel matusel, perel kaks last ja isa põles majja sisse. Mõtlesin tookord, et kui mul ei oleks jumala sõna, siis oleks targem olla vait.
Ajad muutuvad, aga on asju, mis jäävad püsima. Minu kunagised töökaaslased ja koolikaaslased ütlesid, et kuuled, sa olid meist mitukümmend aastat ees arusaamises ja mõtlemises. Ma ei olnud kusagil ees, õnn oli, et olin sidunud end püsivate asjadega. Maailm muutub, aga need asjad jäävad.
Kuidas Eestil läheb ja mida soovite Eestile algavaks aastasajaks?
Kui Eesti seab eesmärgiks võimalikult rikkana elada, majandusliku heaolu ja raha, siis Eestit kauaks ei ole. Kui Eesti leiab oma rahva iseolemise kutsumuse, selle panuse, mida meil on inimkonnale anda, siis meie rahvas püsib.
Kuidas läheb, näitab aeg ja see oleneb meie sisust, mida sisukamad me oleme. On rõõmustavaid märke, kuid ka kurvatsavaid tugevaid ohumärke.
Minu soov Eestile on leida üles see, milleks selline aare nagu iseseisvus on meile kingitud.