Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/12/25/7433609t1hd82c.jpg)
/nginx/o/2018/02/21/7608311t1h57b7.jpg)
Teisipäeval esitleti Tartu ülikooli kunstimuuseumi ruumides esimest eestikeelset semiootikaõpikut, mille avalikuks saamist tituleeris emeriitprofessor ja kirjanik Rein Veidemann humanitaarteaduste pidupäevaks.
Õpikus võetakse kokku semiootika ajalugu, peamised koolkonnad ja valdkonnad, samuti leiavad kajastust semiootika suurimate klassikute, nagu näiteks Charles S. Peirce’i, Ferdinand de Saussure’i, Jakob von Uexkülli ja Juri Lotmani vaated.
Tartu ülikooli semiootikaosakonnal on lai valik erialakirjandust, kuid päris eestikeelset semiootikaõpikut polnud neil kuni teisipäevani veel saadaval. Teose erilisusest annab aimu tõsiasi, et selle koostamist alustati juba 15 aastat tagasi ning raamatu kaasautorid on 18 Eesti nimekat semiootikut.
Õpiku toimetaja Silvi Salupere hinnangul üritab vastvalminud teos lõhkuda müüti, nagu semiootikast ei oleks kuidagi võimalik aru saada. «Kindlasti on semiootikat lihtsam mõista, kui kõik olulised mõisted ja abstraktsed nähtused on lugejatele seletatud nende emakeeles,» selgitas Salupere.
Muu hulgas arvab Salupere, et sellisel kujul on raamat hea abimees nii semiootikat õppivale tudengile kui ka tavalugejale, sest teooriate rakendamist aitavad ilmestada elulised näited.
Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi juhataja Peeter Toropi sõnul annab semiootikast kõnelev raamat edasi tartulikku perspektiivi, sest ülikoolis õpetatav semiootika on mõjutatud Tartu-Moskva koolkonna tegevusest.
Raamatu «Semiootika» autorid on Kalevi Kull, Mihhail Lotman, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, Katre Pärn, Anti Randviir, Silvi Salupere ja paljud teised tuntud semiootikud.