Tänavu peab meie kodumaa oma esimest kolmekohalise arvuga sünnipäeva. Riigi kohta pole seda just palju, kuid inimskaalale asetatuna on see igati väärikas iga. Ajaga kuhjuvad kogemused, mälestused ja lood. Ajaga sünnib ajalugu. Pole mingi saladus, et sellel armsal väikeriigil on kirju minevik. Aastakümneid pole me näiteks tema sünnipäeva avalikult tähistada saanud. Praegu ei takista meid miski. Meil on riik. Meil on juubel. Me ei jäta seda pidu pidamata.
Kümme võimalust tähistada vabariigi 100. aastapäeva
Kulinaarne pomm
Rahva kohta, kes on end läbi sajandite murdnud aganate ja halvaksläinud piimaga, oleme me vägagi isukad. Andke meile põhjus ja me vaaritame nii, et selgrood raksuvad. Kui aastavahetus toob eestlase pidulauale verivorstid ja hapukapsad, siis vabariigi aastapäeva eel püütakse meri kiludest tühjaks ning pigistatakse kanadest viimne kui muna välja. Ei anta asu ei puuris ja õrrel elavatele ega taluõuel siblivatele kaagutajatele. Tublimad kokkajad ei pea paljuks ka sülti podisema pista ning lihunikud ei jõua ära ahastada, et kõigevägevam seale ainult neli jalga külge mõtles. Äädikas ja sinep on eestlasele nii elementaarsed, et käivad korteriostuga kaasas. Lõpetuseks polegi muud, kui kappides leiduvatest jääkidest veel üks ämbritäis salatit valmis visata ja võibki lipu masti tõmmata.