/nginx/o/2009/04/22/167141t1h4c1b.jpg)
Tartu ettevõtete uuenduslikkus on langenud 2002. aasta tasemele ning paljuräägitud ettevõtluse teaduspõhisemaks muutumise asemel on firmad eelistanud jätkata äraproovitud moel. Samuti on ettevõtted liialt Tartu-kesksed, selgub uuringust.
Masu pärssis Tartu firmade uuenduslikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus «Tartu ettevõtlus 2010» intervjueeriti 257 Tartus tegutseva ettevõtte juhti. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli sotsioloogi Rein Muraka sõnul käitusid ettevõtted majandussurutises konservatiivselt ning tõenäoliselt seetõttu on märgata ka uuenduslikkuse langust. «Esiplaanil oli ellujäämine, mitte investeeringud, mis on ka mõistetav,» nentis ta.
Piiratud haare
Kaugemas perspektiivis kätkeb Muraka sõnul ohtu veel tulemus, et Tartu ettevõtted on äärmiselt Tartu-kesksed ega vaata Tartust ja Eestist väljapoole.
«Olen täiesti nõus, et ettevõtetel pole piisavalt silmaringi või haaret,» nentis Tartu Ülikooli ettevõtluskeskuse juht Tõnis Mets, kes puutub töös kokku väga mitmesuguste ettevõtjatega.
«Päris kolkapatriotism ei ole õige sõna, aga kui ei nähta protsesse, majandust ja ärivõimalusi globaalselt, siis rahuldutaksegi ainult sellega, mis on juba olemas,» lisas ta.
Samuti osutas uuring tähelepanu asjaolule, et Tartu kui ülikoolilinna ettevõtjad ei kasuta ära koostöövõimalusi ülikooli ja teadusasutustega. Teadurite abi on viimastel aastatel kasutanud 17 protsenti küsitletud ettevõtetest, mida on märksa vähem kui 2006. aastal.
Ettevõtluskeskuse juht Mets tõdes, et ülikooli ja ettevõtjate suhteid võiks kirjeldada peaaegu olematuna ning probleem on kahepoolne: teadlastel on oma keel ja huvid, ettevõtjatel omad, sageli ei märgatagi ühiseid kokkupuutekohti.
Üleöö ei saa Metsa selgitusel muuta teadlasi ettevõtlikumaks ega ettevõtjaid teadushuvilisemaks. «Ettevõtliku mõtteviisi kujundamine käib, kuid see on pikk protsess,» ütles ta.
Tulemused praktikasse
Kuigi uuring osutas tähelepanu mitmele probleemile, on uuringu juhi Rein Muraka sõnul ettevõtete tulevikuvisioon pigem positiivne: tegevust lõpetada ei plaanita ning üle poole ettevõtetest kavatseb tulevikus laieneda. Koondamislaine lõpule viitab tulemus, et sajast tegutsevast ettevõttest vaid üks näeb vajadust vähendada lähima aasta jooksul töötajate arvu.
Ettevõtlusuuringut on Tartus tehtud alates 1998. aastast, praegune uuring on viies. Tartu linna ettevõtlusosakonna juhataja Malle Blumenau sõnul ei ole ettevõtlusuuring lihtsalt uuring, vaid selle järeldusi ja soovitusi võetakse arvesse linna ettevõtluskeskkonna arendamisel. «Tulemused ei jää paberile, kolmandik või rohkemgi jõuab raudselt praktikasse,» kinnitas ta.
Ettevõtjate mured ja soovitused
Intervjuudes oli ettevõtete juhtidel võimalus anda linnale ka vabas vormis soovitusi, kuidas ettevõtluskeskkonda paremaks muuta. Alljärgnevalt näiteid nii ettevõtjate tõsistest kui humoorikamatest soovitustest ja tagasisidest.
• Tuua Tartusse Alla Pugatšova.
• Tasuta parkimine kesklinna.
• Tutvustada Tartut rohkem riikides, kust on tehtud siia juba investeeringuid.
• Tartust võiksid lennukid lennata rohkematesse sihtkohtadesse, näiteks Tartu–Stockholmi ja Tartu–Helsingi liinil.
• Järelevalveosakonnal on absurdsed korraldused, näiteks kästi pärast suvekohviku kokkupanemist munakivide vahelt rohida.
• Saada käima ettevõtete ja
TÜ koostöö, et sellest tõuseks tulu.
• Kaubandus kolib kesklinnast ära. Tuleb võidelda kesklinna väljasuremise vastu.
• Võiks luua mentoriprogrammi, kus viiakse kokku alustavad ja kogenud ettevõtjad.