/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2018/02/21/7606183t1hf43d.jpg)
Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks Elvas asuva Alliku villa. Hiljemalt 1930. aastate alguses ehitatud juugendstiilis puitvilla oli nõukogude ajal kirjanike loomemaja.
Endisest kirjanike loomemajast Elvas sai kultuurimälestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alliku villa on Peedu suvituspiirkonna kõige silmapaistvam arhitektuuriobjekt, mis väljendab 20. sajandi alguse muutusi suvituskultuuris. Terviklikult säilinud peahoone moodustab koos teenijatemaja, maakeldri ja kõrghaljastatud krundiga ajastutruu juugendliku ansambli.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on hoonel väga suur arhitektuurne ja ajalooline väärtus ning selle juures on tähtis ka väärtuslike interjööride säilimine. «Lisaks arhitektuuriväärtusele on sellel majal ka suur kultuuriajalooline väärtus, sest nõukogude ajal elas, suvitas ja töötas hoones arvukalt tuntud kultuuritegelasi,» ütles Jänes.
Juugendliku puitvilla rajas 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses tartlasest pankur Oskar Allik. 1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Loomemajas elasid näiteks Kersti Merilaas, August Sang, Paul-Eerik Rummo, Paul Viiding, Kalju Kangur, Erni Hiir, Peeter Olesk, Boris Kabur, Astrid Reinla ja teised. Seda külastasid sageli ka Juhan Smuul, Hardo Runnel, Ain Kaalep, Karl Muru, Debora Vaarandi, Jaan Kross, Aadu Hint ja paljud teised loovisikud.
Hoone mälestiseks tunnistamise aluseks on muinsuskaitseameti eksperdihinnang, mis tugineb kultuuriministeeriumi tellimusel korraldatud mahuka uurimisprojekti «Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs» tulemustele.