Näitus algab kronoloogiliselt pihta iseseisvuse väljakuulutamise manifesti esitlusega ning liigub kümnendite kaupa meie kaasajale lähemale. Ainuüksi noore riigi esimesed kümme aastat leidsid kajastust nii kodumaal kui ka paljudes teistes välisriikides.
Suurest tähelepanust välismaal annab aimu hiiglaslik album, kuhu on kogutud sealsetes väljaannetes ilmunud artiklid ja pildimaterjalid. Kirjandusmuuseumi vanemraamatukoguhoidja Ave Pilli väitel olid paljud kajastused uue riigi iseseisvuse suhtes positiivselt meelestatud. Nii avaldas näiteks Prantsuse ajaleht Le Matin 1928. aastal artikli «Eesti uuestisünd», kus autor rõhutas eestlaste jõupingutusi ja riigimeeste panust demokraatliku Eesti ülesehitamisel pärast aastasadu kestnud rõhumist.
/nginx/o/2018/02/19/7600069t1h8aed.jpg)