Informaatikaolümpiaadi üldvõitjaks tuli Richard Luhtaru

Richard Luhtaru.

FOTO: Erakogu

17. ja 18. veebruaril Tartus aset leidnud Eesti informaatikaolümpiaadi üldvõitjaks absoluutarvestuses tuli Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Richard Luhtaru. Tema punktisumma tõusis ainukesena üle saja, see oli 102, ning sellega teenis Luhtaru välja esimese järgu diplomi.

Küsimuse peale, mis oli kõige raskem, vastas Richard Luhtaru, et õige võistlusstrateegia leidmine. «See tähendab, milliseid ülesandeid lahendada ning millistele rohkem, millistele vähem aega panustada,» selgitas ta.

Nimelt lahendasid tänavu kõik, nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilased ühtesid ja samu ülesandeid, ja viiest eri raskusega ja punktikaaluga ülesandest läksid arvesse vaid kolm paremat.

Luhtaru sõnul tundus talle endale vahetult enne võistluse lõppu, et ta suutis teha rahuldava tulemuse. «Seda suurem oli mu üllatusmoment ja rõõm, kui pärast edetabelit vaadates nägin, et olin esimene,» rääkis ta. «Informaatikaolümpiaadi üks pluss on minu arvates see, et tulemused saab teada kohe peale võistlust. Hindamine on täiesti objektiivne, sest lahendusi hindab arvuti ja tulemus sõltub sellest, kas programm töötab või ei tööta. Lisaks meeldib mulle matemaatika, millega informaatika tihedalt seotud on, kuid lisaks teoreetilisele poolele saab informaatikas matemaatikat ka «praktiliselt» järele testida.»

Ta lisas, et tegeleb informaatikaga just sellepärast, et tänapäeva maailmas on sellest kasu igal elualal. «Andmete töötlemise oskus on vajalik isegi keeleteaduses ja muudel humanitaarerialadel, olgugi et otsest seost neil teadustel informaatikaga nagu ei ole,» märkis ta.

Üldarvestuses anti välja ka üks teise järgu diplom ning neli kolmanda järgu diplomit. Teise järgu diplomi sai 96 punktiga Tallinna Tehnikagümnaasiumi 12. klassi õpilane Martin Širkov.

Teised edukad samuti Treffnerist

Kolmanda järgu diplomid kuulusid Toomas Tennisbergile (88 punkti) ja Kaarel Kangrole (84 punkti) – mõlemad õpivad Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassis. Kolmanda järgu diplomid said veel Adrian Kirikal Tallinna Reaalkoolist (80 punkti) ning Daniil Vaino Narva Pähklimäe Gümnaasiumist (78 punkti).

Olümpiaadi toimkonna liige Ahto Truu ütles, et kui hästi lakooniliselt kokku võtta, siis informaatikaolümpiaad on programmeerimisvõistlus.

«Sel võistlusel pidid osalejad kirjutama viie tunni jooksul programmid kolme etteantud andmetöötlusülesande lahendamiseks,» selgitas ta. «Ülesanded on praktikast inspireeritud, aga võistluseks muidugi lihtsustatud. Näiteks oli sel aastal vaja kirjutada programm, mis leiaks, kui palju on võimalik teenida tulu kiirteede maksustamisest siis, kui on teada maanteede kaart ja sõidukilomeetri hind. Kusjuures iga kiirtee maks tuleb valida nii, et juhid ei hakkaks teemaksu vältimiseks pikemaid kõrvalteid mööda sõitma.»

Juubelinumbriga olümpiaad

Tänavune Eesti informaatikaolümpiaad leidis aset 30 korda ning selle korraldaja on Tartu Ülikooli Teaduskool. Olümpiaadi eesmärgid on avastada programmeerimises võimekaid õpilasi ning anda neile võimalus võrrelda oma oskusi teistega, samuti välja selgitada Eesti võistkond rahvusvahelisteks võistlusteks.

Tartu Ülikooli teaduskooli kommunikatsioonispetsialisti Marek Järviku sõnul on informaatikaolümpiaadi ühiskondlik panus märkimisväärne, kuna suur osa edukate IT-ettevõtete, näiteks Skype ja Transferwise` rajajatest on olnud olümpiaadiga oma nooruses seotud.

«30 aastaga on informaatikaolümpiaadilt läbi käinud ligemale 3000 isikut,» märkis ta. «Olukorras, kus Eesti koolides programmeerimisõpet pole, välja arvatud Tallinna reaalkool ja Hugo Treffneri Gümnaasium Tartus, võib öelda, et olümpiaad hoiab Eesti programmeerimise taset üleval.»

Olümpiaadil osalejad TÜ matemaatika-informaatika õppehoones päid murdmas.

FOTO: Erakogu foto

Loe ka neid

Tagasi üles