Peipsi Vikati tehtud Peipsi pilliroo uuringud on ebatäpsed ja vastuolulised ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõuab uuringuteks kulunud kopsaka summa töö tellijalt tagasi.
Peipsi pillirooprojekt läks vett vedama
18. mai 2011, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsustasime raha tagasinõudest mitte loobuda,» kinnitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtluskeskkonna osakonna juht Monica Hankov.
EAS eraldas kaks aastat tagasi Peipsiveere programmist Peipsiveere Arengu Sihtasutuse projektile «Kohalikule pillirooküttele ülemineku kava koostamine Tartumaal» 18 883 eurot ehk 295 456 krooni.
Peipsiveere Arengu Sihtasutus sõlmis kava koostamiseks lepingu mittetulundusühinguga Peipsi Vikat, töö võttis enda peale Peipsi Vikati juht Tauno Laasik.
Et kava ei valminud õigel ajal, palus sihtasutus EASilt mitu korda pikendust ning taotles tänavu aprilli alguses lisaajal tehtud töödega arvestamist ja tagasimakse nõudest loobumist. Sihtasutus esitas taotluse juurde pilliroo lõikekatsete, kasvutiheduse määramise ning küttekatsete tegemise protokollid ja täiendatud pillirooväljade kaardid.
Täitmata eesmärk
«Pärast nende materjalide läbivaatamist on EAS seisukohal, et dokumentides ilmneb jätkuvalt ebatäpsusi, vastuolusid ja lahendamata küsimusi,» ütles Monica Hankov.
Näiteks pole selge pilliroolõikamise mõju Peipsi-äärse ala keskkonnale ja lindudele. «Peipsi Vikati esindaja väidab, et pilliroolõikamine kahju ei tekita, aga vaja oleks siiski esitada keskkonnaameti ja ornitoloogide kirjalikud hinnangud,» märkis Hankov.
Analüüsidest ei selgu ka pillirookütte omahind: pillirookütte tuhasisaldus on 6–12 korda suurem kui puidul, mis seab lisanõuded kolde ehitusele ja tuhaärastusele. Ka puudub info, kuidas ja mis hinnaga käiks kogutava pilliroo briketeerimine. Seega ei ole võimalik hinnata pillirookütte tasuvust.
«Ka kohalike omavalitsuste huvi pillirooküttele ülemineku kava kasutamise ja valdkonna arendamise vastu on ebaselge,» lisas Hankov. «See tähendab, et tõendamata on omavalitsuste huvi rooküttele üleminekuks ja projekti eesmärke ei saa seetõttu lugeda täidetuks.»
Valdadel pole raha
Neil põhjustel otsustaski EASi juhatus mitte loobuda tagasinõudest Peipsiveere Arengu Sihtasutuse vastu. Tagasinõude suurus on 15 106 eurot ja 46 senti ehk ligi 236 365 krooni.
Peipsi Vikatil seda raha enam pole. Kust võtab Peipsiveere Arengu Sihtasutus raha?
«Sihtasutuse nõukogusse kuuluvate omavalitsuste volikogud on öelnud, et nemad tagasimakse raha ei leia,» vastas Peipsiveere Arengu Sihtasutuse juht Liina Miks. Rohkem ta asja ei kommenteerinud. Mis edasi saab, selgub tema sõnul 23. mail, kui koguneb sihtasutuse nõukogu.
«Ilmselt tuleb raha tagasi maksta omavalitsustel,» ütles Kallaste linnapea Viktor Nukka.
Peipsiveere Arengu Sihtasutus on Kallaste linna, Alatskivi, Meeksi, Peipsiääre, Vara ja Võnnu valla ning Tartu maavalitsuse koostööorganisatsioon.