Teadlaste hinnangul on miljarditehase kahjulikud mõjud ilmsed

Linnavalitsuse saali olid palutud keskkonnateadlane Erik Puura (vasakul) ja maastikuökoloog ning Tartu ülikooli professor Ülo Mander, et nad selgitaksid tehase võimalikke mõjusid keskkonnale, sealhulgas Emajõe ja Peipsi seisukorrale.

FOTO: Sille Annuk

Keskkonnateadlane Erik Puura pidas läinud reedel raekoja saalis pika kõne, kus osutas, et väited haisuvaba tselluloositehase koha ei saa seni kogutud info järgi olla tõesed. Mittehaiseva tehase narratiivist on loobutud ka Soome Äänekoski tehase puhul, kus selle käikulaskmise faasis on lõhnahäiringud sagedased. Seda tehast kui moodsat, keskkonnasäästlikku ja haisuvaba on tehase kavandajad seni tartlastele näiteks toonud.

Tellijale

Puura pidas pika kõne, kus hoiatas tselluloositehase kahjuliku mõju eest Tartule kui ülikoolilinnale, volikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni ühisel koosolekul.

Ilustamisest peaks hoiduma

«Üks asi on tõesti tähtis: et ei oleks hüsteeriat ega ilustamist,» sõnas ta.

Sealsamas esines maastikuökoloog, Tartu ülikooli professor Ülo Mander, kes analüüsis Emajõe äärde kavandatava tehase võimalikku mõju jõe ja Peipsi järve vee seisundile, mis praegu on saanud hindeks halb. Mander rääkis, et tselluloositehasest väljuva vee tõttu suureneks fosforikoormus kuni viis korda, kuid selleks, et Peipsi seisund saaks paraneda, ei tohiks fosforit üldse juurde lubada.

Tagasi üles