Kersti Kivirüüt: otsedemokraatia eesti jonni teenistuses

Kersti Kivirüüt Foto: Kristjan Teedema

Möödunud, 2017. aasta  jääb mitme kohaliku omavalitsuse kollektiivsesse mällu kauaks meelde suure ülekohtu aastana. Sealhulgas ka endistele Kambja ja Ülenurme vallakogukondadele. Kui endine Kambja vald oli 2586 elanikuga otsene haldusreformi sihtmärk, siis Ülenurme vallale tuli sundliitmise otsus kui pauk luuavarrest. 

Tartu külje all paiknev kinnisvarabuumi hüvesid nautiv vald ei osanud sundliitmise otsust kartagi. Ent sellega lugu ei piirdunud. Kohaliku omavalitsuse haldusüksusena pühiti Eesti kaardilt isegi Ülenurme valla nimi. 

Sundliitmise paine mõjutas ka valimisliitude nimekirjade kokkupanemist sügiseste valimiste ajal. Kambja valla kohalikud poliitikud moodustasid ühtse nimekirja valimisliidu Koduvald all ülenurmekate vastu. 

Ülenurme valla valimisnimekiri oli poliitiliselt mitmekesisem. Vallavanema erakonna, Reformierakonna programmi keskne idee oli «Tugev Ülenurme!» ja valimislubadused keskendusid sõnaselgelt Ülenurme valla arengule. Erinevalt näiteks sotsiaaldemokraatidest, kes oma programmis visioneerisid ühisvalla tulevikku. Mitte üheski ülenurmekate valimisprogrammis ei lubatud otsesõnu tagasi pöörata kohanimenõukogu otsust panna sundliidetud valla nimeks Kambja. 

Hoolimata kambjakate ühendatud valimisliidust pääsesid vastvalitud vallavolikokku domineerima ikkagi ülenurmekad. Kinnisvarabuumi väele on raske jõuga vastu seista. 

Elu läks edasi. Öeldakse ju, et pärast kaklust rusikatega ei vehita. Ent ometi seda tehti, kui kuulutati välja nimevaliku rahvahääletus. Kõige selle tulemusel tähistab vastne vald Eesti 100. sünnipäeva ühe korraliku külakähmlusega. 

On elementaarne juhtimistõde, et kvaliteetne otsus põhineb kvaliteetsel infol. Otsedemokraatia on kirgastavalt kaasav ainult siis, kui enne otsustusrituaali korraldamist tehakse otsustajatele, seekord siis vallarahvale oluline info oma mitmekülgsuses hõlpsalt kättesaadavaks.

Sealjuures on tähtis, et kõik otsustajad mõistavad üksmeelselt, milles seisneb rahvahääletuse sisuline vajadus. Või siis järele mõeldes ... sisulisest vajadusest saavad antud juhul kõik uue valla elanikud üsna hästi aru: olles riigi vastu jõuetud, soovivad ülenurmekad anda kolki kambjakatele, et võtta jõuga oma nimi tagasi.

Brutaalne, aga selline mulje on kerge tekkima, eriti kui lugeda sotsiaalmeedias ülenurmekate kommentaare vana nime kaitsel: «... sest me oleme suuremad»; «... sest meid on rohkem», «... sest see on normaalne», «... sest ma olen Ülenurmes elanud ja mina tahan nii» jne. Need ei ole kvaliteetsel infol, vaid emotsioonidel põhinevad argumendid.

Ülekohtulaadung on nüüd kuhjumas kambjakate poolele, sest nii seadusandlikult kui ka hea tava kohaselt arvestab toponüümide valik prioriteetselt kultuuriloolise kihi paksust.

1981. aastal Lemmatsi külanõukogust ümberformeeritud Ülenurme jääb siin ilmselgelt alla Kambjale, mis on ajaloolise haldusüksuse nimena saanud figureerida nii kihelkonna kui ka vallana kauem kui pelgalt ühe põlvkonna jagu. 

Olles riigi vastu jõuetud, soovivad ülenurmekad anda kolki kambjakatele, et võtta jõuga oma nimi tagasi.

Rahvaküsitlus on tekitanud üsna nähtava rindejoone Kambja ja Ülenurme vahele. Omamoodi kurioosne lugu, et Kambja leeris ka Vana-Kuuste kandi elanikud, kes on pidanud kuni viimase ajani vaikset salavimma Kambja suhtes ajaloolise Vana-Kuuste valla kaotamise pärast 1950. aastal. Kusjuures Vana-Kuuste oleks igati õigustatud nimi ka sundliidetud haldusüksusele, sest pärast 1891. aastat asusid Vana-Kuuste valla territooriumil ka Ropka, Reola ja Ülenurme mõisate külad.

Vana-Kuuste külas asub ka Eesti kõige esimene spetsiaalselt vallamajaks ehitatud hoone, mille paksudest maakiviseintega kartser on kui rahvahääletuseks maskeerunud külakähmlusele irooniline sümbol. 

Pean lisama, et ajalooliselt on teada-tuntud veel üks toponüümi tekke võimalus. See on eksonüüm – ehk nimi, mille panevad teised. Võib juhtuda, et seni kuni kambjakad ja ülenurmekad nime pärast kaklevad, panevad harjulased, hiidlased ja mulgid uuele sundvallale nimeks näiteks Tülinurme või Kambaka vald. Rahvakeelsed nimed küll, aga mitte vähem püsivad kui ametlikud nimevariandid. 

Ülenurme elanikuna on minulgi kaalukausil külapatriootiline emotsionaalne valik ning Eesti kultuuriloolisele järjepidevusele tuginev valik. Vana-Kuuste nime kahjuks rahvahääletusel ei ole, seega, kas Kambja või Ülenurme. Ülenurme on minu kodu ja muidugi tahaks, et see jääks kõlama ka valla nimena. Nimigi on ilus kui murueide tütar – üle nurme. Teisalt küsin endalt, kas ma söandan oma panust anda Kambja kui ajalooliselt järje­pideva omavalitsusüksuse kustutamisele Eesti kaardilt. 

Minu valik Ülenurme elanikuna on Kambja.