Maalikunstnik Johannes Uiga (12. veebruar 1918 – 23. oktoober 1998) elus oli kolm suurt armastust. Need kolm on nüüd ka Tartu kunstimajas kõikidele huvilistele vaadata: Pühajärv, naised ja lilled.
Galerii: järvemaastike maalija suurnäitust ilmestavad kopitanud taimed ja paadisild
17. veebruar 2018, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse kujundaja Madis Liplap rääkis Johannes Uiga kolmest armastusest, mis läbivad tema loomingut. Ta märkis, et sellele sobivalt on kunstimaja teisel korrusel ka kolm näituseruumi.
Kõige suurem armastus on Pühajärv ja mõni teinegi Lõuna-Eesti järv ning nõnda ongi järvemaastikud välja pandud kõige suuremasse saali. Selle keskele on Liplap kujundanud puidust paadisilla, mille ümber on Pühajärvest hilissügisel varutud kopituselõhnalisi veetaimi. «Sellise paadisilla peal või paadis ta istus ja maalis,» lisas ta.
Naised ja lilled
Vasakul väikeses näitusetoas on naised portreede ja aktidena, toa keskel aga lahtitõmmatav tugitool kui poseerimisalus. Parempoolses väljapanekuruumis on lillemaalid. «Siin on ka väike laud lilledega,» ütles kujundaja. «Vaasid laual on needsamad, mida ta oma piltidele maalis. Näitusel on ka kaks Lutheri vabriku tooli, mis on kuulunud Uigale.»
Avamisele tulnud kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets saatis oma ühingukaaslastele 11. veebruaril e-kirja. «Homme, s. o. 12. veebruaril saab sada aastat väärt maalikunstniku ja suurepärase inimese, kindla Pallase järjepidevuse kandja ja meie auliikme Johannes Uiga (1918 – 1998) sünnist. Kui kellelgi teist on võimalust ja tahtmist tulla homme koos minuga Juuljuse hauale, siis ootan teid kell 15 Raadi kalmistu peaväravas.»
Miks on Uiga just Juuljus? Näituse avamise melus, kus mängis akordionist Vladimir Karjalainen, ütles Lillemets, et Pallase ajast teda omade ringis niimoodi kutsuti – kahe u-ga ja j-iga.
Väljapanekut saadab tasane muusika. «Juuljuse puhul oleks võinud olla ka vaikus või järve loksumine,» lisas Lillemets. «Kui on loodud selline butafooria, võiks olla ka vastav helitaust.»
Sõnavõtud avamisel
Näituse avamisel võtsid sõna Tartu linnapea Urmas Klaas ning kunstiajaloolased Reet Mark ja Enriko Talvistu.
Johannes Uiga 100. sünniaastapäeva puhuse suurnäituse on Tartu kunstimajja korraldanud E-Kunstisalong, mille omaniku Tiia Karelsoni sõnul on erinevate aastakümnendite maalid meelega küsitud erakogudest ja välditud muuseumide kollektsioonide juba korduvalt välja pandud pilte.
E-Kunstisalong on suurnäituse korraldaja seetõttu, et on juba tegevuse algusaegadest olnud Uiga loomingu suur austaja ja Karelson oli tema ateljee sage külaline. Pärast kunstniku surma on sama salong olnud vend Endel Uiga partner kunstniku pärandi hoidmisel ja tema loomingu peamine vahendaja erakollektsionääridele.
Näituse avamisel tegi sissejuhatuse Tartu kunstnike liidu kuraator-projektijuht Peeter Talvistu. Ta tegi juttu sellestki, et igal pühapäeval kell 12 toimub näitust tutvustav ringkäik. 18. veebruaril tutvustab huvilistele väljapanekut kunstiajaloolane Tiiu Talvistu, 25. veebruaril kunstiajaloolane Kadri Asmer ja 4. märtsil Enn Lillemets.
11. märtsil, näituse viimasel päeval, tutvustavad Johannes Uiga loomingut ja elu Tiia Karelson ja E-Kunstisalongi galerist Airi Kaasik. Samal päeval on kavas kunstiteemaline mälumäng, mille peaauhinnaks on Johannes Uiga maal. Kõigil osaleda soovijatel tuleb endast hiljemalt 5. märtsiks teatada E-Kunstisalongi meiliaadressil info@e-kunstisalong.ee.