/nginx/o/2018/02/15/7586105t1hfad9.jpg)
Tartu volikogu nimetas eile kolm aukodanikku, kes ühes selle nimetusega pälvivad ka teenetemärgi Tartu Suurtäht, ja neli teenetemärgi Tartu Täht saajat. Teenetemärkide kätteandmine on 22. veebruaril vabariigi aastapäeva aktusel Vanemuise kontserdimajas.
Läänemaal Vigalas sündinud kirjandusteadlane ja -kriitik, tunnustatud elulugude koguja ja uurija Rutt Hinrikus (71) lõpetas Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1970 ja ta töötas seejärel õpetajana Alatskivi keskkoolis. Ta on üks Eesti kirjandusmuuseumi pikaajalisemaid töötajaid: asus teadurina seal ametisse 1972. aastal. Aastail 1977–1993 oli käsikirjade osakonna (praegune Eesti kultuurilooline arhiiv, EKLA) juhataja ning oli aastail 1993–1995 kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja, jätkates seejärel EKLA juhatajana.
Ta töötab praegugi teadurina kirjandusmuuseumis. Tema peamised huvialad ja tegevusvaldkonnad on olnud eesti kirjanduse ajalugu ja eestlaste elulood. Ta on viljelenud võrdselt heal tasemel nii kirjanduskriitikat kui ka avaldanud rohkesti kultuurilooliselt kaalukaid artikleid. Kirjandusmuuseumi kogudesse talletatud vaimsele pärandile on ta andnud uue elu ja hingamise. Ilmekas näide selle kohta on tema koostatud elulugude kogumikud, millele on tulemas järg. Kogumik «Minu elu ja armastus» ilmub sarjas «Eesti rahva elulood» Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Antslas sündinud vaimulik Joel Luhamets (65) õppis esmalt inseneriks, ta lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi elektriinsenerina 1975. aastal ning töötas ka mõne aasta energeetikuna Märjamaa sovhoosis. 1972. aastast on ta tihedalt seotud kiriku ja muusikaga. Teoloogiahariduse omandas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) usuteaduse instituudis aastatel 1977–1987. Kohe õpingute alguses lähetati ta praktikale Kuusalu, Loksa ja Leesi kogudusse, kus tuli iseseisvalt pidada jumalateenistusi.
Pärast ordinatsiooni teenis Joel Luhamets mõni kuu Tallinna Kaarli koguduses. Järgnevatel aastakümnetel teenis ta koguduse õpetajana Kuressaare ja Põltsamaa kogudust ning 1997. aastast Tartu Pauluse kogudust. Ta täitis Saarte abipraosti, Viljandi praosti ja 1997. aastast Tartu praosti ülesandeid. Konsistooriumi liikmena on ta täitnud laste- ja noorsootöö, majanduse ning diakoonia- ja misjonitöö assessori ülesandeid ning juhtinud mitmete allasutuste ja komisjonide tööd. Ta on osalenud aktiivselt ühiskonnaelus, sh on pikalt olnud ka Tartu volikogu liige. Oli aastatel 1997–2017 Tartu Pauluse koguduse õpetaja ja andis väga suure panuse Pauluse kiriku renoveerimisse. Aastast 2015 EELK Lõuna piirkonna piiskop.
Tartus sündinud lastearst ja arstiteadlane Tiina Talvik (79) on lõpetanud Tartu ülikoolis arstiteaduskonna 1962. aastal. 1963 läbis ta esimese lasteneuroloogiaalase täienduse ja 1964 sai temast lasteneuroloog, kes õige pea hakkas huvituma geneetikast. Temast sai meditsiinilis-geneetilise nõustamise rajaja Eestis, kui Tartusse loodi geneetikakabinet, mille juhataja ja ainus arst ta oli. 1968–1991 oli ta ka vabariigi pealasteneuroloog, 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige. Tema kandidaaditöö oli üks esimesi meditsiinilisgeneetilise konsultatsiooni alaseid töid kogu Nõukogude Liidus, seda tsiteeriti hiljem palju.
1975–1991 töötas Talvik Tartu ülikooli neuroloogiakateedris nii assistendi, dotsendi kui ka juhatajana. Ta seisis lasteneuroloogia osakonna avamise eest. Kujunenud on tema koolkond – kõik praegused lasteneuroloogid on õppinud Tiina Talviku käe all. Doktoritöö kaitses 1992. Samal aastal valiti ka Tartu ülikooli pediaatriaprofessoriks. Aastatel 1991–2003 oli pediaatria õppetooli ja 2000–2003 kliinikumi lastekliiniku juhataja. Tiina Talviku elutöö tulemusena on lasteneuroloogia arenenud Eestis iseseisvaks meditsiinierialaks.