Uus metoodiline lähenemine annab panuse järvede seisundi parandamiseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lea Tuvikene välitöödel.

FOTO: Priit Zingel

Sel reedel tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Lea Tuvikese filosoofiadoktori väitekiri teemal «Loodusliku muutlikkuse mõju madalate järvede ökoseisundi hindamisele. The effect of natural variability on the assessment of ecological status of shallow lakes.» 

Töös uuriti, kuidas hinnata madalate järvede ökoloogilist seisundit, kui looduslike tegurite, nagu veetaseme kõikumine ja sesoonsus, mõju traditsioonilistele veekvaliteedi näitajatele, nagu taimtoitained ja vee läbipaistvus, ületab inimmõjust tingitud muutlikkuse. Eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks.

«Seisundi võimalikult täpsest hindamisest oleneb riigi rahaliste vahendite tulemuslik kasutamine meie veekogude seisundi parandamiseks ja hoidmiseks. Seetõttu peab hindamine põhinema põhjalikel teadmistel veekogude ökosüsteemi talitlusest ja seda mõjutavatest teguritest,» rääkis Lea Tuvikene.

Ta lisas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.

Uuringute käigus töötati välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele.

Tuvikene täpsustas, et sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires teadaolevalt tänaseni kasutatud. Samuti analüüsiti töös Võrtsjärve 10 seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust.

«Leidsime, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused. Järve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90% tema pindalast,» rääkis Tuvikene

Tuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht. 

Tagasi üles