Galerii: kultuurikandjate rõõmupuhangud vallandusid kiriku lae all

Teisipäeva õhtul kogunes Emajõe Ateena kultuuritegelaste koorekiht Tartu ülikooli peahoone taha endise kiriku lae alla, kus nüüd on end sisse seadnud Tartu Elektriteater, kus aga veidi varem tegutses Y galerii ning kus omal ajal on käinud tuubikumi-nimelises raamatukogus õppimas praegused keskealised, nagu näiteks linnapea Urmas Klaas. Teisipäevase koosviibimise põhjustas kultuurikandjate tänamine ja tunnustamine.

Tänuõhtu põhiosa ehk tunnustuste väljajagamise ootel istusid rohkem ja vähem nimekad tartlased laudkondadesse. Saali ühte nurka seatud madalal laval tegi õhtujuhina sissejuhatuse Vanemuise näitleja Marian Heinat. Ekraanil vahetusid Kristjan Suitsu liikuvad fotomontaažid, millel kujutatud erinevate aegade Tartut ja tartlasi.

Viktoriin ja Titoks

Tänuõhtu stsenarist ja lavastaja, samuti vanemuislane Tanel Jonas astus lavale koos Rauno Alliksaarega, kes on kirjandusmajas üks ürituste korraldajaid. Nad hakkasid esitama mulluse linnakirjaniku Kristiina Ehini ideena toimunud kultuuriteemalise viktoriini küsimusi. Ja kui need vastatud, ei jõudnud järg ikka veel tunnustamiseni, vaid algas toitude manustamine ja kõlas muusika, mida esitas keelpillitrio Titoks.

Seejärel tulid õhtujuhi kõrvale lavale linnapea Urmas Klaas ja abilinnapea Madis Lepajõe, et anda üle kultuurikandja aunimetus üheksas kategoorias ja ühtlasi tänada nominente, keda igas kategoorias oli kolm. Neile lisaks pälvis aasta kultuurisõbraliku ettevõtte tiitli veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine, kus selsamal õhtul käis Leonhard Lapini 70. sünnipäeva näituse avamine.

Laureaadid

Aasta kultuurisündmuse kategoorias kuulutati laureaadiks tärkava koorihelilooja programm «Sahtlist saali». Selles sugenes nii palju uusi laule, et žürii sai nende hulgast TÜ akadeemilisele naiskoorile, TÜ kammerkoorile ja Tartu akadeemilisele meeskoorile esitamiseks välja valida 21.

Aasta teose looja aunimetuse sai Aare Pilv luulekogu «Kui vihm saab läbi» eest. Aasta kutseliseks koosluseks nimetati väärtfilmikino Tartu Elektriteater. Aasta harrastusliku koosluse aunimetuse pälvis Tartu Waldorf Teater.

Aasta rahvakultuurikandja tiitlis sai Eesti kirjandusmuuseumis tegutsev Eesti rahvaluule arhiiv (ERA), mis käis mullu projektiga «ERA tuleb külla» läbi kõik suuremad keskused Eestis, kokku viidi läbi 14 üritust. Peaaegu kõikidesse Eesti maakondadesse jõudnud loengusarja täiendas ERA 90. aastapäeva kuul septembris korraldatud rahvusvaheline teaduskonverents «Arhiivid kui teadmiste teejaamad: mõtteid ja mõjusid».

Nooreks kultuurikandjaks pärjati foto- ja maalikunstnik Sandra Lepik ehk kunstnikunimega Ruudu Rahumaru. Tema kandidatuuri esitajad tõid esile tema aktiivse näitusetegevuse aastal 2017, töötamise Edward von Lõnguse ihufotograafina Restart Reality Euroopa turneel ja fotorännakud. Läinud aasta oli Ruudu Rahumarule eriti inspireeriv ja loominguliselt viljakas, sest esimest korda elus avanes talle võimalus avastada oma lõunaameerika päritolu ja isapoolseid juuri Kolumbias.

Aasta kultuurikorraldaja aunimetuse pälvis Tartu Uue Teatri produtsent ja Eesti teatrifestivali Draama tegevjuht Maarja Mänd. Aasta kultuurikajastaja aunimetuse sai kirjandusteadlane ja kultuurikriitik Jaak Tomberg.

Unikaalsed fotod

Aasta uustulnukaks nimetati Aparaaditehases tegutsev fotogalerii Ag47. Kandidatuuri esitajate andmeil on Ag47 Tartu ainus fotogalerii ning ühtlasi pimiku ja vanade fototehnikatega tegelemise keskus.

Kultuurikandja aunimetusega kaasneb Tartu linna stipendium (seda ei saa aasta kultuurisõbralik ettevõte) ja kingitusena kunstiteos, milleks seekord olid Jaak Kikase fotod sarjast «Shadowland». Nende kaasautor on Käty Tarkpea ateljeest Ag47. Tänuõhtu juhi Marian Heinati sõnul on fotode tegemisel kasutatud 19. sajandi teisele poolele fotograafilist märgplaat-kolloodiumi tehnikat. Laboris käsitsi valatud fotoplaatidele moodustub kujutis sisuliselt puhtast hõbedast.

Lõpuks kõlas taas Titoksi muusika. Toitlustajad pakkusid torti ja kohvi.

Loe ka neid

Tagasi üles