Märja solk kihutab Haage puhasti kaudu jõkke

Roheline Peep Mardiste näitab Haage puhastitest väljuva vee laboriproovi võtmise kohta.

FOTO: Margus Ansu

Haage puhastitest jookseb Ilmatsalu jõkke vesi, mille nii mõnedki näitajad ületavad lubatud norme kordades. Samal ajal on euroraha toel valminud torustik, mille kaudu Märja ja Haage reovesi peaks jõudma hoopis Tartu linna puhasteisse.


Anonüümsust palunud allikalt saadud vihje põhjal võttis Eesti Rohelise Liikumise tegelane Peep Mardiste 28. aprilli südapäeval proovi kohast, kus Haage reoveepuhastit läbinud vesi pahiseb torust Ilmatsalu jõkke. Mõnel päeval lõhnab vesi pahasti, mõnel päeval suisa haiseb ropult. See väike jõgi kannab oma vee Rahinge järve, mis on kohaliku rahva populaarne supluspaik.

Nädalapäevad tagasi Mar­­diste kätte jõudnud analüüsidest ilmnes, et lubatust kõrgem oli nii hõljuvaine, lämmastiku, fosfori kui biokeemilise hapnikutarve näit. Kõik need ületasid kehtivaid norme kolm-neli korda.

«Kui see oleks eraettevõte või tehas, saaksin ma motiividest veel kuidagi aru, et optimeerib kulusid, reostab, aga loodab, et võib-olla ei jää vahele. Ent praegu on mängu segatud vallavalitsus,» ütles Mar­­diste. «Lugu on kriminaalne nii ehk naa.»

Hinnatõusu hirm

Mardistel oli näpus Tartu Postimehe kunagine artikkel sellest, kuidas Tähtvere vald plaanib euroraha toel panustada reoveesüsteemidesse umbes 70 miljonit krooni, et ehitada torud ja pumbajaamad, juhtimaks Haage, Märja, Rahinge ja Tiksoja reovesi Tartu linna reoveetorustikku ja see puhastataks Tartu puhastites.

Nagu selgus, on torustik ka valmis ja on kavandatud viisil isegi töötanud. Kuid siis ilmnes, et kuna vallas ei ole lahkvoolse sademeveetorustiku ehitusega kuigi kaugele jõutud, läks linna puhastite poole teele mitte üksnes solgivesi, vaid ka suur kogus vihmavett.

Seda juhivad lahkesti kanalisatsiooni majaomanikudki. See aga tähendas vallarahvale suuri arveid, iga kuupmeetri pealt 39 krooni, nagu sedastas Tähtvere vallavanem Rein Kokk. Hinnatõus võinuks olla kuni kolmandik. «Aga me ei saa ju, inimesed ei jõua maksta,» tõdes ta.

Emajõe Veevärgi juhataja Andres Aruhein võrdles, et kuival päeval löövad pumbad seal 2000–3000 kuupmeetrit reovett kuus, märjal ajal 100 kuupmeetrit tunnis.

Nii sündis otsus mitte saata reovett esialgu Tartu Veevärki, vaid suunata nii Haage kui Märja reovesi Haage reoveepuhastitesse, mis kuulub osaühingule Plaines, aga mida haldab Emajõe Veevärk.

Õnnetuseks pole Haage puhasti ette nähtud nii suure hulga reovee puhastamiseks. Seda tüüpi puhastit hindavad asjatundjad optimaalseks 200–300 inimesega asumile, heal juhul Haagele, kuid praegune koormus ühes Märjaga on kordades suurem. Tulemus: vesi voolab puhastist läbi liialt kiiresti ega jõua piisavalt puhastuda.

«Jääb mulje, et vallajuhid hoiavad veeteenuse hinda niimoodi all, et saadavad solgi otse loodusse,» ütles Mardiste. «Euroopa Liidu maksumaksja rahaga ehitatud uus reoveesüsteem seisab aga kasutamata. Mulle tundub, et kui Brüssel Emajõe Veevärgile antud miljonid tagasi nõuab, ähvardab Tähtvere valda pankrot.»

Solk lõpuks ikka Tartusse

Vallavanem Kokk pidas oluliseks vaadata, et puhasti oleks korras. Tema sõnul on võetud ka väljuva vee proove, mis on vahepeal korras olnud. Ta nentis aga, et Haagele voolab kanalisatsiooni kogutud vesi seni, kuni ehitatakse välja pinnavee kogumise süsteemid. «Kui saame selle korda, läheb kõik Tartusse,» ütles Kokk. Ent selleni kulub mitu aastat.

Tartu Veevärgi juhi Toomas Kapi ametlik kommentaar oli napp: «Nimetatud puhasti ja piirkond ei kuulu meile. Meie ei vastuta selle eest, küll aga on Tartu linn ja Tähtvere vald sõlminud halduslepingu, mille kohaselt peaks vee-ettevõtja juhtima reovee sellest piirkonnast Tartusse. Ühendused on tehtud, me oleme valmis vastu võtma.»

Tagasi üles