Näitetrupp tõmbas soomlaste ja eestlaste mõtteilma mängu ERMi näitusel

Janek Savolainen (vasakult), Katrin Pärn ja näituse mannekeen lavastuses «Seitse venda ehk Uurali kajakas».

FOTO: Anu Ansu / ERM

Külm ja pimedus, unistused ja reaalsus, aga ka vendlus ja õelus ja muidugi soome rahvuskangelased – sellised märksõnad on mängus esimeses Eesti Rahva Muuseumi oma lavastuses. «Seitse venda ehk Uurali kajakas» tuleb vaatajate ette näituse «Uurali kaja» alal 11 korda. Esietendus on täna, 9. veebruaril kell 19.

«Soome-ugri püsinäitusele jõudes olime vaimustuses ideest tuua teater muuseumisaali, sest seal on kõik olemas – lavakujundusest tegelaskujude ja pealkirjani välja,» ütles üks lavastajaid Katrin Pärn.

Melodramaatiline tragikomöödia ühes vaatuses (umbes tund ja 40 minutit) moodustab lavastuse produtsendi, ERMi töötaja Kadi Haameri sõnul püsinäitusega «Uurali kaja» ruumilise ja mõttelise terviku. Tegevus toimub näituse kolmes saalis.

Näitetrupp on lavastuse valmimise aegu endale esitanud järgmisi küsimusi. Soome sada, Eesti sada, aga mida me teame soomlastest? Või eestlastest? Või endist? Või üldse? Kas tänapäeva soomlane on teistmoodi kui Aleksis Kivi aegne soomlane? On ta üldse soomlane? Ja kas sellise külma ja pimedaga ongi võimalik päris normaalseks jääda? Ehk on ellujäämiseks isegi kiviajal vaja absurdi ja armastust, Shakespeare'i ja Tšehhovit, kambrikest ja šokolaadi?

Lavastust iseloomustab Pärna sõnutsi väga hästi ka näitust sissejuhatav tsitaat, mis pärineb Soome keeleteadlaselt ja etnograafilt Matias Aleksanteri Castrénilt: «Uurali tühjadelt nõlvadelt pärit hõim on alati olnud endassetõmbunud ja erinenud ülejäänud inimkonnast.»

Katrin Pärna kõrval on võrdväärne lavastaja Janek Savolainen. Vaatajate ees on lisaks neile Siim Angerpikk ja Silver Sepp. Valguskujunduse on loonud Taavi Toom, videokujunduse Argo Valdmaa ja helikujunduse Silver Sepp.

Tagasi üles