Ingrid Rüütel esitleb Pärnumaa laulude ja lugude kogumikku

Ingrid Rüütli raamatus «Pärnumaa laule ja lugusid» on 496 lehekülge.

FOTO: Margus Ansu

Alustasin ääri-veeri oma jutulõnga nööri. Need sõnad on laulust «Ei vaeva näe nii keegi muu» ning on kirja pandud ja noodistatud kogukasse raamatusse, mida Ingrid Rüütel esitleb 9. veebruaril Pärnu muuseumis. See on tema enda koostatud noodi- ja fotorohke kogumik «Pärnumaa laule ja lugusid».

Eesti kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse üllitatud 496-leheküljeline väljaanne sisaldab valiku laule, pillilugusid ja jutte, mille autor on salvestanud koos kolleegidega muuseumi rahvaluuleekspeditsioonidel Pärnumaal endiste Tõstamaa, Audru, Tori ja Vändra kihelkondade alal. Salvestised on tehtud aastail 1960–1964 ja 1974.

Lisatud on piirkonna suurima rahvalauliku, Tori kihelkonnas Ore külas elanud Liisa Kümmeli järglastelt saadud helisalvestisi 1960. aastast ja mõningaid Herbert Tampere lindistusi temalt 1961. aastast. Regilaulud ja loitsud oli Liisa Kümmel õppinud oma vanemailt Suure-Jaanis.

Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevailt esitajailt. «Samuti olen kogumikku lisanud suurima Tõstamaa lauliku Liisu Oriku lindistusi 1964. ja 1965. aastast,» lisab Ingrid Rüütel raamatu saatesõnades.

Kogumikus avaldatud juttudes tuleb muu hulgas ette selliseid mütoloogilisi olendeid nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, luupainaja. Kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast ja ebatavalistest surnutest. Leidub ühtlasi kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist.

Raamatut täiendab eraldi ilmunud CD-kogumik «Pärnumaa rahvalaule ja pillilugusid», mis on sarja «Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist» kümnes väljaanne.

Ingrid Rüütli koostatud sarjas «Mis on jäänud jälgedesse» kolmanda raamatuna ilmunud kogumiku «Pärnumaa laule ja lugusid» esitlus Pärnu muuseumis (Aida 3) algab 9. veebruaril kell 16. Raamatust kõneleb autor, Pärnumaa regilauludest räägib folklorist Mari Sarv.

Loe ka neid

Tagasi üles