Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/08/7557437t1hd383.jpg)
Tänavu möödus 80 aastat traagilisest sündmusest, kui Nõukogude Venemaa piirivalvurid lasid maha Peipsi järvejääl patrullinud eestlastest ametivennad. Hukkunud olid Nina kordoni ülem veltveebel Artur Pungas, kapral Voldemar Kaio ja voorimees Vassili Eva.
Ohvreid mälestasid eile Peipsi kaldal Varnja teenistuskoha juures politsei- ja piirivalveameti juhtkond, Lõuna ja Ida prefektuuri piirivalvurid, Eesti piirivalve veteranid ja 1938. aastal hukkunud piirivalvurite lähedased.
Tütar avaldas tänu
Mälestustseremoonia algas hümniga, seejärel pidasid kõnet politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppel, kaplan Valdo Lust ja Eesti Vabariigi piiriesindaja politseikindralinspektor Aimar Köss. Muu hulgas meenutati, kuidas arenesid sündmused sel kurval päeval. Hukkunuid mälestati leinaseisakuga, Varnja piirivalvekordoni juurde mälestustahvli alla asetati pärjad.
«Ma ei oska edasi anda seda tohutut kergendust, mida tundsin siis, kui te esimest korda 1991. aastal minu isa hauale tulite. Tundsin siis füüsiliselt ja tunnen ka praegu, kuidas isa oli teid oodanud,» ütles Artur Pungase tütar Õie Lühi.
Omaaegse traagilise sündmuse põhjustasid poliitiliselt keerulised olud. «Kui vaatame ajalugu, siis aastad 1936–1937 olid Peipsi ja Pihkva järvel väga pingelised. Üle neljakümne Eesti poolel kalastanud inimese viidi jõuga Nõukogude Venemaa territooriumile ja paljud neist ei tulnud kunagi koju tagasi,» rääkis Aimar Köss.
Kössi sõnul oli Nõukogude Liidu piirivalvele ja tollasele meediale iseloomulik valetamine ja vassimine. «Ega Nõukogude Venemaa ei tunnistanud, et nende piirivalvurid piiri ületasid. Vene meedias püüti seda kajastada nii, et Eesti piirivalvurid sisenesid Venemaa territooriumile teatud kavatsustega,» ütles Köss. Ta rõhutas, et praegu saab tollastest sündmustest rääkida adekvaatselt vaid säilinud dokumentide alusel.
Kössi sõnul hakkasid konkreetsed sündmused arenema siis, kui 19. jaanuaril 1938. aastal tulid Nõukogude Liidu piirivalvurid Eesti Vabariigi territooriumile, kavatsedes siit taas kaasa viia kalamehi. Tekkis tulevahetus, mille käigus kaks Nõukogude piirivalvurit hukkusid.
Olud praegustega sarnased
«Kui vaadata seda, mis edasi juhtus, võib öelda, et 19. jaanuaril aset leidnu on 8. veebruari traagilise sündmusega seotud,» ütles Köss. Ta lisas, et Artur Pungas, Voldemar Kaio ja Vassili Eva viidi jõuga Nõukogude Liidu poolele ning varitsuses olnud relvastatud isikud tapsid nad järvejääl.
Kössi sõnul täitsid mehed oma tavapäraseid teenistusülesandeid ning nad võeti kinni tagasiteel koju nelja kilomeetri kaugusel piirist Eesti poole peal.
Kössi hinnangul on praegused ja tollased poliitilised olud teatud määral võrreldavad.
«Kui räägime praegu meid ümbritsevast julgeolekukeskkonnast, siis võime ju öelda, et elame vabas maailmas, majanduskeskkond on küllaltki stabiilne, meie inimesed tunnevad end turvaliselt, aga see turvalisus võib ühel hetkel muutuda väga hapraks,» ütles ta.
Varnja teenistuskohast suunduti edasi Alatskivi lossi, kus mälestustseremoonia jätkus. Pärastlõunal külastasid piirivalvurid koos lähedastega traagiliselt hukkunud teenistuskaaslaste haudu.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/08/7557445t1h0c09.jpg)