Linnakirjanik näeb Tartut autovaba tudengilinnana

Kirglik jalgpallifänn Mika Keränen (44), kaelas lemmikklubi FC Santos sall, heitis linnale pilgu Tartu Postimehe katuselt. Selja taga on Annelinn, kus asub tema kodu ja kust ta tuli intervjuud andma ilma autota. Foto: Margus Ansu

Tartusoomlase Mika Keräneni esimene lastekriminull ilmus kümme aastat tagasi. Tänini on ta avaldanud tosin nii head raamatut, et need on äratanud ka teatrite ja kineastide tähelepanu ning ühtlasi teinud tähtsaks Tartu, kus nende trükiste tegelased enamasti askeldavad. Kuu tagasi kuulutati ta Tartu linnakirjanikuks, mistõttu on paslik talle esitada mõned küsimused. Need on küsitud sinatades, sest Mika on nii muhe mees, et juba kümme aastat tagasi tundus teietamine meie kohtumistel väga veider.

Mis sind praegu eriti murelikuks teeb või närvi ajab?

Hetkel on mu suurim mureallikas tselluloosivabrik. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas seda saab positiivselt võtta.

Kas sellest tuleb juttu uues, kümnendas lastekrimka sarja raamatus?

Kui salaselts Ramps läheks tselluloosivabrikuga jamama, tuleks sellest «Stalker 2», aga seda ei ole ju vaja.