Täna kell 10 avati Tartu maaülikooli spordihoones aasta suurim põllumajanduskonverents «Eesti põllumajandus 100», et arutleda, kuhu on Eestis põllumajandussektor jõudnud ning millist arengut on oodata nii siin kui maailmas.
Täna koguneb Tartusse konverentsile ligi tuhat põllumeest
7. veebruar 2018, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurim põllumajanduskonverents kutsub põllumehi kaasa mõtlema, kuidas mõjutavad uusimad põllumajandustehnoloogiad lähiaastatel taime- ja loomakasvatust Euroopas ja kogu maailmas, trende maailma toidu tootmisel ning investeeringuid põllumajandusse. «Eesti põllumajandus 100» on pilguheit möödunud sajandisse, et näha, kuhu me oleme jõudnu ning kuhu liigub maailma ja Eesti põllumajandus edasi.
«Eesti põllumees on olnud leidlik, hakkama saaja. Kuna linn tõmbab endiselt inimesi, jääb töökäsi maal paratamatult vähemaks, ka põllumaad ei tule juurde, seetõttu peab olema varasemast veel töökam ja leidlikum,» ütles Baltic Agro juhataja Ants Puusta. Ta peab selliseid konverentse äärmiselt olulisteks: «Need on kohtumised, kus saame jagada uusi teadmisi ja oskusi, et Eesti põllumees oleks teadlik ja edumeelne.»
«Eesti põllumehe väljakutse järgmisel viiel aastal on mõelda, kuidas kodumaist põllumajandustoodangut efektiivselt väärindada, et suurendada sektori sissetulekut,» ütles Puusta.
Puusta sõnul on Eesti liikunud viimastel aastatel väga õiges suunas ning näiteks rapsi väärindamine on jõudnud kõrgeimale tasemele ehk toiduõli tootmiseni. Järgmine samm oleks kogutoodangu pakendamine. Samasuguseid võimalusi on näha vilja-, kartuli- ja ka piimasektori tootearenduses.
«Vilja eksport on heal tasemel, kuni miljon tonni aastas. Samuti müüakse välja palju toorpiima, kuid tulemas on lahendused uue piimatööstuse näol. Toodangus ühe lehma kohta oleme Taani järel Euroopas teisel kohal,» rääkis Puusta. «Lahenduseks on kindlasti juustude ja piimapulbrite tootmine, aga ka uued innovatiivsed tooted nii viljast, kartulist kui piimast.»
Põllumajanduskonverentsi külastavad maailma põllumajanduse tippeksperdid, kes räägivad uuendustest põllutehnikas ning selle arengust, põllumeeste kogemustest teistes riikides. Samuti käsitletakse põllumajandust maailmamajanduse kontekstis.
Päeva põhiesinejad on:
Dr Thomas Engel, John Deere’i Euroopa tehnoloogilise innovatsiooni keskuse tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja. Ta vastutab koostöö eest ülikoolide ja partnerettevõtetega uute innovaatiliste lahenduste ja teenuste väljatöötamisel. Engel on üks neist visionääridest, kelle eestvedamisel on põllumajandustehnika valdkond saanud sedavõrd innovaatilised lahendused.
Harry Smit, Rabobanki teadusuuringute osakonna põllumajandusressursside valdkonna vanemanalüütik, räägib, kui olulist rolli mängib põllumajandus maailmamajanduses.
Henning Haahr, Danish Agro grupi tegevjuht, kõneleb, kuidas tegutsevad põllumehed teistes riikides ning milline on nende kogemus. Danish Agro on rahvusvaheline põllumajandusettevõtete grupp, kus töötab 5000 inimest enam kui 16 riigis.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik, lähtub sellest, et pärast mitut nigelat aastat on Eesti majanduse kasvu näitajad taas korralikud. Ta arutleb, kas head ajad jäävad kestma või ootab meid peagi järgmine majanduskriis? Kuidas mõjutab Eestit mujal maailmas toimuv?