25 aastat tagasi, 6. veebruaril 1993 esietendus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis Kulno Süvalepa laulude õhtu «Kaunimad aastad su elus», mida mängiti 125 korda ja mis püsis mängukavas 1998. aastani. Koos lavastusega sündis Kaunimate Aastate Vennaskond, et mitte öelda sõpruskond, kus laulavad ja mängivad tänini Hannes Kaljujärv, Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste, Toomas Lunge ja Indrek Kalda.
Kaunimate Aastate Vennaskond laulis end Eesti muusika kullafondi
Nad kogunesid täpselt tähtpäeval Karlova teatrimajja, et pidulikult ja ühtlasi nalja visates lahti lõigata tort. Sealjuures oli neil teatada kolm tähtsat uudist.
Esiteks – nad on arvatud nüüd siis ka ametlikult Eesti muusika kullafondi, sest just nüüd tuli avalikkuse ette nende 50 parima lauluga kolmeplaadiline sarja «Eesti kullafond» karp. Plaatidega on kaasa pandud 12-leheküljeline brošüür, kus on kirjas ansambli tähtsamad saavutused, nagu senised kuulajate kätte jõudnud CD-d, DVD ja helikassett (kokku üheksa helikonservi) ning publiku ette tulnud mitmed kontserdituurid, kontsertetendused ja Kaunimate Aastate Vennaskonna osalusel teatrilavastused. Sealsamas brošüüris ütlevad ansambli kohta kenasti Indrek Hirv, Krista Aru ja Laine Randjärv.
Teine uudis – ansamblit ootab ees Eesti eri paigus juubelihõnguline Kulno Süvalepale pühendatud kontsert-rännak, mis algab 7. märtsil. Kaasa on võtta lustakad meenutused, millest said osa ka ansambli aastapäevatordile ja -kohvile kutsutud isikud.
Ja et aastapäeva tähistamine toimus Karlova teatris, oli teatrijuhil Andres Dvinjaninovil rõõm esitleda kolmanda uudisena just samal päeval teatrimajas käima pandud ventilatsioonisüsteemi. See läks maksma 17 000 eurot. „Meil oli siin õhupuudus,“ ütles teatrijuht. „Tartu linn eraldas 10 000 eurot, ülejäänud osa – käisin tööl ja kogusin.“
Tordi lahtilõikamise eel lubas Dvinjaninov, et Kaunimate Aastate Vennaskond laulab ka järgmised 25 aastat. Kaljujärv täiendas teda. „Meil on selleks oma vahendid, kuidas nendele aastatele vastu minna: meie kavad hakkavad olema lühemad, meie laulud hakkavad olema rahulikumad,“ ütles ta. „Me liigume Tartust välja ainult kümne kilomeetri raadiuses, et meid ei tabaks dementsus kodunt kaugel ootamatult, ja invabuss on kaasas kogu aeg. Tasakene ja rahulikult.“