/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/05/12/580548t1hb7a2.jpg)
Tartul on nüüd kaks uut abilinnapead, nende ametisse kinnitamine ja sellele eelnev kandidaatide tutvustusvoor oli läinud neljapäeval volikogu kõige põnevam osa. Kuigi jah, mitte tulemuse mõttes.
Linnavolikogus: abilinnapeade tuleproov
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sest nagu Tartus linnapea suust ametlikult heaks tavaks kuulutatud, peavad koalitsiooni kandidaadid ja eelnõud alati läbi minema, ainus, mis loeb, on parteiline distsipliin, ükskõik kas volinikel on kõhklusi või mitte.
Nii oli ka näha, et abilinnapeakandidaadid Argo Annuk (IRL) ja Tiia Teppan (RE) ei olnud end programmilise ettekandega vaevanud ja olid opositsiooni esindajate küsimustele vastates väga ebakindlad.
Annuk ütles lühitutvustuses, et kandideerimine ei tulnud kergelt, aga ta on valmis asuma abilinnapea kohale, pagasiks 15 aastat ettevõtluses ja kogemus viimaselt töökohalt, kus oli juhtida 70 alluvat.
Kõige konkreetsema vastuse sai Veera Sirg (RL), kes tahtis teada, milline on Annuki haridus. Selgus, et keskharidus Treffneri gümnaasiumist, Tartu Ülikoolis on stuudium jõudnud teisele kursusele.
Sellest innustunult küsis professor Marju Lauristin (SDE): «Nii, lugupeetud üliõpilane, kuidas te näete Tartu linnas oma rolli Tartu Ülikooli ja ettevõtjate koostöö arendamiseks, et tekitada Tartus neid kõrgtehnoloogilisi töökohti ja arendada Tartut majandusvaldkonnas konkurentsivõimelisemaks?»
«Ee, üks kindel koht on, et diskussioonile tuleb kaasata rohkem ettevõtjaid ja ettevõtluses olevaid inimesi,» vastas Annuk. «Praegune viimane kokkupuude on olnud rohkem küll sellise diskussiooni tekkimise põhjal Tartu kutsehariduskeskusega. Et kindlasti on võimalik seda veel parandada, inimesi ja mõtteid rohkem sellesse protsessi kaasata, et rohkem inimesi oleks huvitatud ettevõtlusega alustamisest ja seeläbi ka elukeskkonna paremaks muutmisest.»
Tõnu Ints (SDE) soovis selgitust IRLi tasuta bussiliikluse ideele linna põhiliinidel.
«No selle punkti all on silmas peetud põhiliinina seda, et linna läbib põhitrass või magistraal, et koondada rahvast rohkem selle äärde ja vähendada niimoodi linnatranspordi kulu ja liikluskoormust,» kõneles Annuk lahkelt. «Praegu tundub, et tipptunnil on väga suured ummikud tekkinud tavaliikluse kasutusest. Tuleks suunata rohkem raha ühistransporti ja inimesi seda kasutama.»
Tiia Teppan, kes alustas oma elukäigu põhjaliku tutvustamisega, sai kümme küsimust. Näiteks Marju Lauristinilt Tartu koolivõrgu ja Tartu kui ülikoolilinna arenguvisiooni kohta.
«Kindlasti peab visioon olema ja loomulikult ühtib see meie erakonna platvormiga,» vastas Teppan. «Tean, et praegu on Tartu hariduselus väga keeruline situatsioon, koos käib haridusreformi komisjon, kes on teinud põhjaliku analüüsi ja ettekanded. Ma ei ole paraku küll selle komisjoni töös osalenud.»
Ülo Veldrel (SDE) jäi saamata vastus, millal reformikava volikogu ette tuuakse. «Praegusel hetkel, kus olen ülesandeid üle võtmas, ei saa lubada mingit kuupäeva,» ütles Teppan. Piret Uluots (SDE) ei saanud vastust, kas haridustöötajatega sõlmitakse kollektiivlepinguid ka edaspidi.
Seevastu Toomas Jürgenstein (SDE) sai teada, et rahaskandaali tõttu tühjaks jäänud haridusosakonna juhataja koha täitmine on Teppani esimene ülesanne.
Jevgenia Lindevaldt küsis, mis saab vene koolidest. Vastus oli: «Vene koolide kohta käivad Eesti riigis kehtivad seadused, eelmises volikogus said koolide põhimäärused kinnitatud, kaasa arvatud vene koolidele, ja nendes on kindlaks määratud ja heaks kiidetud vene koolide probleemid.»