Nii suure tunnustuse saamist peab Eesti džässielu üks silmapaistvaimaid edendajaid ootamatuks. «Ma teen palju erinevaid asju: ise esinen, korraldan väiksemaid ja suuremaid kontserte siin ja seal, aga niisuguses tegevuses ju ei mõtle, et keegi võiks selle eest ordeni või medali anda,» ütles Pissarenko. «Üks projekt saab läbi ja algab teine, ja kui keegi märkab seda pidevat protsessi ja peab tunnustuse vääriliseks, on see suur rõõm.»
8. juulil 1978 Narvas sündinud Oleg Pissarenko on kitarristi, helilooja, ansamblijuhi, džäss- ja rütmimuusikakultuuri aktivisti ja pedagoogina paistnud silma kogu Eestis ja ka raja taga, kuid kõige rohkem Tartus.
Ta on Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog, kuni lahkus sügisel 2015 vabakutselise muusiku ja džässiürituste korraldaja loominguliselt käänulisele teele. Ta pühendus täiesti Tartu Jazzklubi ja Narva Jazzklubi kunstilisele juhtimisele ning Tartu džäss- ja rütmimuusika festivali IDeeJazz korraldamisele.
Detsembris 2017 andis ta Narvas ja Tartus soolokontserdi «Päris inimene». Ta oli publiku ees kahe kitarri ja oma muusikasse sobivate mõtisklustega selle üle, mida tähendab päris empaatia, päris sõprus, päris armastus ja päris muusika.
Mida teeb Oleg Pissarenko praegu? «Ma valmistan ette sooloplaati «Päris inimene», kirjutan lugusid juurde ja hakkan neid salvestama, tahan plaadi välja anda ja esitleda selle aasta lõpuks,» ütles ta.
Kuid tal on käsil ka palju muud. Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistatakse mitmete üritustega, mis toimuvad tema kodukandis Ida-Virumaal.