Selle kirjutise eesmärk on jäädvustada Aleksander Mülleri (27.01.1947–04.07.2013) mälestust. Kuna aga Sass esindas tervet põlvkonda, ei piisa tema kunagise elukoha seinale sildi riputamisest või nimelisest pingist kuskil Emajõe kaldal (või siis peaks see olema pink, kuhu istudes valdab istujat ebamäärane rahutus), vaid peaks olema mingi kombatav objekt (igaks juhuks ei ütle isegi «mälestusmärk»), kus siis peegelduksid nii tema muusikaarmastus kui ka loov boheemlus, viin, grammofoniplaadiga pooleks visatud kõrvits, kõnelemisviis, kollaste klahvidega klaver, peavarju ja ulualuse pakkumine jms.
/nginx/o/2016/12/12/6165697t1h03f9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/04/7543529t1h849b.jpg)