Juhtkiri: roheline linnavalitsus

Pildil Tartu Raekoda ja Raekoja plats. Foto: Sille Annuk

Kui Urmas Kruusest sai Tartu linnapea, ütles ta, et tahab olla rohelise linna linnapea. Nüüd on Kruuse oma unistuse ellu viinud. See ei tähenda siiski, et linnas oleks äkki palju puid istutama hakatud või et linnavalitsus kannaks eriliselt rohelist mõtteviisi. See tähendab Tartu Postimehe arvates hoopis uue linnavalitsuse kogenematust.

Võimumängud on Tartus tekitanud uue linnavõimu ja uue linnavalitsuse. Reformierakond on jäänud küll parteina võimule, kuid linnavalitsuses on ka selle partei nägu oluliselt muutunud. Uus jõud võimul on Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kes vahetas välja Keskerakonna ja Rahvaliidu. Kõik see annabki kokku järelduse: Tartus on uus võim.

Uue võimu tulek, olek, esimesed sammud ja esimesed väljaütlemised lasevad teha vähemalt kaks järeldust. Esiteks: linnarahvale ja linnale ei too uus võim erilist muutust. Teiseks: kõik Tartus asjatavad erakonnad on näidanud oma pingi lühidust.

Opositsioonis olles püüdis Isamaa ja Res Publica Liit jätta tihti muljet, et temal on palju mõtteid, kuidas Tartut edasi arendada. Pääseks ainult võimu juurde. Nüüd, kui neile see võimalus avanes, suudeti välja pakkuda vaid ideid, mis on selgelt populistlikud või ei arvesta linna rahakotiga. Saada võimule ja öelda linnarahvale, et meie toome ühe eksperimentaalselt tasuta bussiliini või avame Tartu vaksali, pole küll need asjad, mille ambitsioon linna vaimustaks.

Naiivne oleks arvata, nagu isamaaliitlased ei teadnuks, kui palju raha nõuavad nende ideed retseptiravimitoetuseks või maamaksu vähendamiseks. Ja et seda raha linnal kindlasti pole. Küll nad teadsid, seda tõestab kas või kiirus, millega nad tegelikult oma ideedes järele andsid ning leppisid vaid üldise sõnastusega punktidega koalitsioonilepingus.

Nii võib öelda, et ainus suurem muutus, mis selle võimuvahetusega tuleb, on ühe abilinnapeakoha kaotamine. Asi seegi...

Kui seda poleks tehtud, oleks ehk veelgi läbipaistvam olnud teine järeldus Tartu võimuvahetusest. Erakondade pink on Tartus väga lühike. Volikokku jätkub veel küll tarku, kogenud ja tublisid tartlasi, kuid täitevvõimu kohtade täitmisega ollakse püsti hädas. Seda enam, kui riigikogu valimised võtavad siit ka erakondade kohalikke liidreid ära.

Üks osa Reformierakonna tülist Keskerakonnaga oli ka see, et viimane pakkus oma uueks abilinnapeakandidaadiks väga «rohelise», kellega Reformierakond nõus ei tahtnud olla. Niisamuti panid nüüd isamaaliitlased oma abilinnapeaks väga «rohelise», kellele sotsiaaldemokraat Marju Lauristin sai volikogus kohe öelda: tere, üliõpilane...

«Roheline» ei tähenda siin Tartu Postimehe öelduna kindlasti mitte vanust, vaid eelkõige elu- ja töökogemust linnavalitsuses oma vastutusalaga hakkama saada.

Oma «rohelisust» tõestasid Reformierakonna ja IRLi abilinnapead kohe ka volikogu ees esinedes, kus oma vastutusala ideedest ja probleemidest rääkida proovides selgelt jänni jäädi. Kuigi opositsioon oli oma küsimustes väga heatahtlik, vaevalt et kumbki abilinnapeakandidaat õppejõud Lauristini käest ilma järeleksamita pääsenuks. Aga volikogus otsustavad teised kriteeriumid.