Indrek Mustimets: rõõmu ja Tartuga sajaseks

Indrek Mustimets Foto: Kristjan Teedema

Sünnipäevakinkidega, üldse kinkimisega käib kaasas kuldreegel: kingi seda, mis tuleb südamest ja millele julged oma nime alla kirjutada. Nii on see ka oma riigile sünnipäevaks kinki nuputades. 

Küllap meenub meist igaühele mõni hetk, mil olete minemas mõnele vanema sõbra või eaka lähedase tähtpäevapeole ning küsimusele, mida talle kinkida võiks, kostab vastus: «Ah, ära too midagi, mul ei ole enam midagi tarvis» või «Kõige parem kink on see, kui sa ise kohale tuled». Lihtsad ja liigutavad hetked, mida asises maailmas ikka ja jälle mõista püüame. Aga ikka jääb südames kripeldama: midagi ju siiski võiks kaasa võtta, midagi, mis talle head meelt teeb ja mis laseks hetkekski tal end päevakangelasena tunda. Asjade maailmaga on kord juba nii, et me püüame sellesse asju juurde nuputada, kuigi maailm on juba asi iseenesest.