:format(webp)/nginx/o/2018/01/21/7502913t1h2958.png)
Kalendris oli parajasti 21. jaanuar 1918, kui kümme isikut andsid Tartus allkirja kunstiühingu Pallas esimesele põhikirjale. Selle teo tulemused on tänapäevani silmaga näha ja elavad oma elu edasi. Eesti kunstimuuseumi ja kunstiühingu Pallas koostöös saab 26. jaanuarist vaadata Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas asjakohast näitust.
Näitus „Kunstiühing Pallas 100. Sünd ja taassünd“, mille on koostanud Enn Lillemets ja Ülle Kruus, keskendub kunstiühingu Pallas loomisele saja aasta eest ja tegevusele kuni Konrad Mägi surmani, hõlmates ka ühingu taastamist kolmekümne aasta eest.
Enn Lillemetsa teatel koondas Pallas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi: kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid. 1919. aastal asutas ühing kunstikooli, sellest kujunes Eesti esimene kujutava kunsti alast kõrgharidust andev asutus, mis tõstis kunstihariduse Euroopa tasemele. Ühing korraldas hulgaliselt näitusi ja jõudis enne sundlikvideerimist 1940. aastal algatada Tartu kunstimuuseumi loomise.
Näitusel on erilise tähelepanu all need kümme, kes kirjutasid 21. jaanuaril 1918 Tartus alla Pallase esimesele põhikirjale: Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Voldemar Kangro-Pool, Klara (Claire) Holst, Marie Reisik, Mart Pukits ja Ado Vabbe. Üheteistkümnendana lisandub Friedebert Tuglas, kelle allkiri teadmata põhjustel põhikirja alt puudub, aga kes ometi tegutses agaralt ühingu loomisel.
Pallase taastamise ajast on Ülle Kruus ja Enn Lillemets võtnud luubi alla kuus kunstnikku, isiksust ja sidepidajat, kes kandsid pallaslikku mõtet ja vaimu mõlemal pool raudset eesriiet, läbi okupatsioonide uude vabanemisse: Ann Audova, Linda Kits-Mägi, Karin Luts, Alfred Kongo, Eduard Rüga ja Voldemar Vaga. Pallase sündi ja taassündi ning selles osalenud isiksusi esitatakse põhiliselt kunstiteoste kaudu.
Näitust saab vaadata 3. juunini Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3, Tallinn).
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)