Omavalitsuste kultuuritöötajate palk kerkib visalt (1)

Janno Zõbin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elva abivallavanem Marika Saar ei saanud enda sõnul raamatukogu­­töötajate palganõudmistele vastu tulla. Eelarve kokkupanekul hoiab uue ühend­­valla volikogu esialgu konservatiivset joont.
Elva abivallavanem Marika Saar ei saanud enda sõnul raamatukogu­­töötajate palganõudmistele vastu tulla. Eelarve kokkupanekul hoiab uue ühend­­valla volikogu esialgu konservatiivset joont. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Samal ajal kui riigi kultuuritöötajate palk tõusis, jääb paljude omavalitsuste kultuurivedurite töötasu tagasihoidlikuks.

Jaanuari algul jõustus kultuuritöötajate riiklik palgalepe, mille järgi tõusis riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu seniselt 942 eurolt 1150 eurole. Palgatõus puudutab kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvate asutuste, sealhulgas riigi osalusega sihtasutuste, näiteks rahvusraamatukogu, riiklike teatrite, muuseumide ja spordikeskuste töötajaid – kokku ligi 4000 inimest.

Palgalepe ei laiene aga valla- ja linnavalitsuste kultuuritöötajatele: kultuuri- ja rahvamajade juhatajatele ja näiteks väikeasulates tegutsevate raamatukogude töötajatele. Ometi on just viimastele makstavad tasud pahatihti silmatorkavalt nigelad, sageli miinimumpalga lähedal.

Tagasi üles