Inimluud andsid uue Tutuluse kaaneloo teema

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elis Tiidu kirjutab Tartu Maarja kiriku kirikaia matuste dateerimisest.
Elis Tiidu kirjutab Tartu Maarja kiriku kirikaia matuste dateerimisest. Foto: Raimu Hanson

Tartu ülikooli arheoloogiaosakonnas on valminud Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus uus number, mis tuli mõni päev tagasi trükist. Nõnda kui eelmistes, on ka kuuendas numbris rikkalikult fotode ja joonistega illustreeritud artikleid, mis võtavad kokku Eesti arheoloogia möödunud aasta.

Tutulus 2017 juhtkirjas märgib peatoimetaja Heiki Valk, et möödunud aastal tuli mitmel pool ehitustööde tõttu uurida kalmistuid. «Päästekaevamistel leitud inimluud on ka käesoleva Tutuluse kaaneloo teema,» lisas ta.

Äsja on ilmunud Tutulus 2017.
Äsja on ilmunud Tutulus 2017. Foto: Repro

Kaanelugu räägib Vastseliina linnuse juurest leitud vägivallaohvrite ühishauast. «Avastuse tegid erakordseks viie maetu luustikel tuvastatud arvukad ja väga brutaalsed, surma põhjustanud terariista lõikejäljed,» kirjutab Martin Malve. «Selliseid vigastusi tekitab peeneteraline relv, nt mõõk või saabel. Eesti üks tuntuim relvauurija Ain Mäesalu on välja pakkunud, et kasutada võidi ka berdõšši, mis oli Vene aladelt pärit laia teraga sõjakirves.»

Valter Lang kirjutab aastakirjas uutest seisukohtadest läänemeresoomlaste (ehk läänemerelaste, nagu tavatses nimetada Paul Ariste) päritolu kohta. Toomas Tamla ja Heiki Valk kirjutavad mõistatuslikest pronkskaussidest, mis leiti Ida-Virumaalt Puru külast maa seest. Mari-Anne Liblik kirjutab hambahaigustest keskaegses Tartus, kusjuures ta tugineb praeguse Jakobi mäe alumises osas paiknenud Püha Jakobi kalmistu uurimisel leitud luustikele.

Aastakirjas on juttu ka Tartu ülikooli peahoone kõrval olnud Maarja kiriku kirikaia matuste dateerimisest, Kadrioru laevavrakist leitud hiidnaha konserveerimisest, päästekaevamiste köögipoolest, mulluste välitööde tulemustest ja paljust muust. Nagu tavaliselt, on aastakirjas leheküljed lastele.

Valdavalt Tartu autorite originaallugudega täidetud Tutuluse kuues number tutvustab arheoloogiat kui teadusharu, samuti selle uurimissuundi ja -meetodeid, aga samuti uute arheoloogiliste kaevamiste tulemusi ja põnevaid leide. Seekordses väljaandes on ka kolm lugu väljaspool Eesti praegust piiri tehtud uurimistöödest: uutest väljakaevamistest Ida-Setomaal Irboskas, Läti kirdenurgas Aluliinas ehk Alūksnes ning Karjalas.

Esimesed Tutuluse numbrid alates aastast 2012 ilmusid kilepakendis koos ajakirjaga Horisont. Praegune ja eelminegi tulid müügile juba iseseisvalt. Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogiaosakond on aastakirja väljaandjana selle müügile pannud Jakobi 2 õppehoone valvelauda ning Lehepunkti müügikohtadesse mitmel pool Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles