/nginx/o/2018/01/14/7485067t1hc211.jpg)
Viimased kuus aastat on Tartu gümnasistide lõunasöök maksnud 1 euro ja 36 senti. Homme on linnavalitsuses arutusel eelnõu, mille järgi veebruarist see summa suureneb, kuid kui palju, ei osanud haridusosakonna juhataja Riho Raave veel läinud reedelgi öelda.
Teatavasti suureneb veebruarist riigipoolne koolilõuna toetus. Kui praegu maksab riik gümnasisti toidu eest 78 senti ning lapsevanem lisab sellele 58 senti, siis uuest kuust on riigi osa 1 euro. Kui lapsevanema osa jääks samaks, maksaks koolilõuna 1 euro ja 58 senti, kuid gümnaasiumid näeksid, et see hind võiks olla suurem ehk mingil määral peaks suurenema ka lapsevanema panus.
«Küsimus on selles, et noored ei saa praeguse hinna juures kõhtu täis,» nentis Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. «Koolitoidule on kehtestatud väga kindlad nõuded ning meie toitlustaja arvestuste järgi peaks lõuna hind olema 1 euro ja 75 senti, et gümnasist saaks riiklikest nõuetest lähtuvalt kõhu täis.»
Ta lisas, et igal pool ei saa öelda, et teeme nii odavalt kui võimalik. Kui kõht jääb tühjaks, minnakse poodi ja ostetakse saiakesi – kuid kas eesmärk on siis ärgitada lapsi ebatervislikult toituma, küsis Ojaveer.
Jaan Poska gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi arvates võiks koolilõuna maksta 1 euro ja 70 senti. Selline hinnatõus ei oleks üleliia suur, kuid peaks tähendama tõhusamat ja mitmekesisemat toidukorda. «Õpilased kurdavad küll, et päeva lõpuks läheb kõht tühjaks,» tõdes Jõgi.
Riho Raave tunnistas aga, et kuigi ka 1.70 või 1.75 korral poleks hinnatõus lapsevanemate jaoks liiga ränk, ei soovi linn sellist hinda kehtestada, pigem võiks see jääda 1.60 kanti.
Teemat on arutatud ka toitlustajatega ning arvamusi on seinast seina: mõned ütlevad, et tulevad ka praeguse hinnaga välja, teised ütlevad, et saavad enam-vähem hakkama, kuid kolmandate arvates oleks sobiv hind 1.70.
Raave rõhutas, et hinnatõus puudutab vaid gümnaasiumi, 5.–9. klassis käiva õpilase vanemate makstav toiduraha osa veebruarist pisut väheneb ning 1.–4. klassi õpilaste emad-isad koolilõuna eest enam ise maksma ei pea.
Koolis lõunastamise puhul tasub aga tähele panna ka seda, et lisaks praegu 1.36 maksvale koolilõunale saavad õpilased enamasti valida ka toekamaid – kuid vastavalt ka kallimaid – pakette. See võib tähendada suuremat, nn XL-praadi, kuid samuti võivad toitlustajad lisaks pakkuda puhvetis kallimaid valikuid.
Näiteks Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste rääkis, et neil õpib 580 õpilast, kellest tavalist koolilõunat on tellinud ligi 80 õpilast, 120 noort tellib XL-lõunat ning ülejäänud eelistavad puhveti roogasid või mugivad poest ostetud saiakesi ja valmistoitu. Ka XL-lõuna ja puhveti puhul saavad noored arvestada riigipoolse 78 sendiga, ülejäänu tuleb maksta neil endil.
Kuna puhvet on noorte seas niivõrd menukas, ei mõjuta tavalise koolilõuna hinnatõus Kaste arvates Petersoni gümnasistide söömisharjumusi kuigivõrd.
Ta mõistab õpilasi, sest tavaline koolilõuna tähendab ka seda, et kahel päeval nädalas pakutakse suppi, kuid noor inimene ei saa supist kõhtu täis. Pigem võetakse puhvetist toekas kanašnitsel, mille eest endal tuleb välja käia alla kahe euro. «Toitlustuskohtadest sellise hinnaga lõunasööki ei saa,» tõdes Kaste.