Linnaosaseltsid võtavad tselluloositehase luubi alla

Investorid soovivad Tartus Emajõe ääres tselluloositehase tööle panna 2022. aastaks. Linnaosaseltside korraldatud seminaride eesmärk on teavitada kodanikke keskkonnamõjudest, mis kaasnevad tehase käivi­­tamisega.

FOTO: Eskiis biorefinery.ee

Mullu detsembris peetud koosolekul arutasid Tartu linnaosade seltsid neile olulisi ja aktuaalseid teemasid. Supilinna selts tõstatas Tartusse Emajõe äärde kavandatava tselluloositehase küsimuse. Arutelust kasvas välja seminari idee, mis täna Tartu loodusmajas teoks saab. Algatusega on seotud Annelinna, Ihaste, Karlova, Supilinna ja Tähtvere selts.

Kell 17 algaval seminaril diskuteerivad Tartu ülikooli ökoloog Virve Sõber ja tehast planeeriva ettevõtte Est-For Invest nõustaja, Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse ekspert Juhan Ruut. 

Infot napib?

«Meie põhiline tselluloositehasega seotud mure on see, et seni pole piisavalt kaasatud asjaajamisse Tartu kodanikke ja protsess pole piisavalt läbipaistev,» ütles Tartu linnaosaseltside algatusrühma sekretär Asko Tamme, kes on ka tänase seminari korraldaja. Tema sõnul on tähtis vältida sellist olukorda, nagu on tekkinud Rail Balticuga, ning rääkida kodanikuna kaasa enne oluliste otsuste langetamist. 

Tamme on end teemaga pidevalt kursis hoidnud, ta käis ka mullu mais Est-For Investi infopäevadel, kuid tema hinnangul on avalikkusele teavet siiski vähe jagatud. «Kui küsida, mida nad täpselt tegema hakkavad, siis nad ütlevad, et neil veel täpset äriplaani ei ole,» kommenteeris ta. 

Lisaks pole Tamme sõnul tartlastel teavet, millist ja kuidas töötavat tehnoloogiat tehas kasutama hakkab. «Alustame nullist ja üritame inimestele ära seletada, millega täpselt tegu on,» tõi ta välja põhjuse, miks on seminar oluline.

Vastuseid lihtsalt pole

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul kasutab ettevõte ära kõik võimalused, et tselluloositehase rajamise ideed tutvustada ning on nõus seminaridel kaasa lööma. 

Kohava pole nõus, et teavet ei taheta avalikustada. «Riigi eriplaneeringu protsess pole alanud,» selgitas ta ja lisas, et on ise mullu pidevalt infot jaganud, kuid ka praegu pole detailset teavet tehase keskkonnamõjude kohta. Tehase mõjude hindamiseks on vaja ära teha esmane projekteerimine. 

«Loomulikult tuleme seminarile ja räägime. Kuid ega meil ole praegu paljudele küsimustele vastuseid,» ütles Kohava. Tema väitel tahab ettevõte vältida Rail Balticuga tehtud vigu ja jagada selget ning läbipaistvat infot. «Samas on see pannud meid olukorda, kus me ei saa vastata küsimustele, mis loomulikult tekivad,» lisas ta. 

Avalikustamine koosneb neljast järgust ja neis saavad ettepanekuid ning märkusi teha kõik. «Lõpuks on ikka riik see, kes peab otsustama, kas see tehas siia keskkonda sobib või ei,» märkis Kohava.

Meie põhiline tselluloositehasega seotud mure on see, et seni pole piisavalt kaasatud asjaajamisse Tartu kodanikke ja protsess pole piisavalt läbipaistev, ütles Tartu linnaosaseltside algatusrühma sekretär Asko Tamme.

Seminaril esineva Est-For Investi nõustaja Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse eksperdi Juhan Ruudu sõnul ei vasta tõele kohati kommentaarides esile tulnud väited, et tselluloositehases hakatakse kasutama kõige halvemat ja odavamat tehnoloogiat.

«Tahan avalikkusele tutvustada võtmepunkte. Et inimesed ei arvaks, et tehakse piltlikult väljendudes valmis järjekordne käkk,» rääkis ta. 

Ruut selgitab seminaril sedagi, milline parim võimalik tehnika täpselt on ja mida see tähendab. Tema hinnangul on kasulik kasutada kõrgeima kvaliteediga tehnoloogiat, kuna miinimumnõuetele vastav ei läheks niikuinii läbi. 

Kultuuripealinn ja tehas

Tamme hinnangul on tehase loomine vastuolus ka näiteks sellega, et Tartu taotleb Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Kui tehas Tartusse tuleb, tekivad tema sõnul linnal uued teravad identiteediprobleemid.

Tamme arvates ei peaks seda tehast Tartusse üldse ehitama. «Majanduskasu on ilmne ja selge, aga kas see peab kõike otsustama?» küsis ta.

Seminari eesmärk on rääkida suurtehasega kaasnevatest ohtudest. Tamme kardab, et reaalsete keskkonnaohtudega ei pruugi riik lõpliku otsuse tegemisel arvestada. «Keskkonnamõjusid on võimalik poliitilise kaalutletud otsusega kõrvale lükata,» märkis ta. 

Linnaosaseltside algatusrühma kuulub paarkümmend inimest, kes kõik seminari ideed toetavad ja sel võimalusel kaasa löövad.

Linnaosaseltsid kavatsevad seminare jätkata. Edaspidi võetakse vaatluse alla näiteks Eesti puidutööstus ja metsaressurss, Euroopa veedirektiiv, Eesti kohustused ja Peipsi vesikond, õhureostus, tehase loodav lisandväärtus.

Loe ka neid

Tagasi üles