Näitusel «Valdur Ohakas (1925–1998): joonistused ja maalid 1946–1996» on üle 30 teose, millest suurem jagu on joonistused, kuid nende kõrval leidub ka maale. Väljapaneku on koostanud kunstnik Ilmar Kruusamäe, keda abistas poeg Karl.
Näituse saateks on koostajad märkinud, et Ohakas kogus 20. sajandi teisel poolel tuntust ennekõike maalikunstnikuna, kuid ta oli ka kirglik joonistaja.
1944. aastast õppis Ohakas Tartu riiklikus kunstiinstituudis, endise nimega Pallase kunstikool. 1949 saadeti ta vangilaagrisse, kust ta vabanes 1956. Suur osa ülimalt viljaka kunstniku loomingust hävis tema Merivälja kodu tulekahjus 1991.
Tuleroaks langes ka Ilmar Kruusamäe suur õlimaal «Kütioru vaade» ehk Valdur Ohaka portree (1983). Selle eest oli autor saanud kunstnike liidu noortekoondise maali aastapreemia ja kinkinud teose nimekale kolleegile 60. sünnipäevaks.
Kohtumised Kütiorus
Kruusamäe sõnul oli Ohakas tema väga hea sõber. «Võrumaa viis meid sageli kokku,» meenutas ta. «Tema oli Kütiorus, mina käisin sageli Tartu ja Võru vahet, nii et mul oli temaga lihtne suhelda. Valdur kinkis mulle tihti oma varasemaid töid: «Kui meeldib, siis ma annan sulle valida, võta midagi endale.»»
Aastal 2015 ilmus Ohaka 90. sünniaastapäeva puhul Kruusamäe koostatud kunstiraamat «Valdur Ohakas 90. Joonistused ajas», millele eelnes kümmekond aastat varem Kruusamäe koostatud näitus Tartus ja Tallinnas. Osa raamatus ilmunud piltidest on nüüdse väljapaneku vaatajatele seina peale riputatud.
Näituse teine osa on vanemad maalid 1940. aastatest ja tušijoonistused, mis on saadud kunstniku lese Eetla Ohaka käest. «Eks ma aita teda,» ütles Kruusamäe. «Tal läheb juba 91. aasta.»