/nginx/o/2018/01/14/7484945t1h433c.jpg)
Tartu ülikooli õppehoones Physicum, mis asub Maarjamõisa väljal, käib peale õppimise, õpetamise ja teaduse tegemise silmapaistev kunstitöö. Aastast 2014 füüsikainstituudi toonase direktori Jaak Kikase juhtimisel tegutsenud kunstigalerii seintel saab eelmisest nädalast vaadata Valdur Ohaka loomingut.
Näitusel «Valdur Ohakas (1925–1998): joonistused ja maalid 1946–1996» on üle 30 teose, millest suurem jagu on joonistused, kuid nende kõrval leidub ka maale. Väljapaneku on koostanud kunstnik Ilmar Kruusamäe, keda abistas poeg Karl.
Näituse saateks on koostajad märkinud, et Ohakas kogus 20. sajandi teisel poolel tuntust ennekõike maalikunstnikuna, kuid ta oli ka kirglik joonistaja.
1944. aastast õppis Ohakas Tartu riiklikus kunstiinstituudis, endise nimega Pallase kunstikool. 1949 saadeti ta vangilaagrisse, kust ta vabanes 1956. Suur osa ülimalt viljaka kunstniku loomingust hävis tema Merivälja kodu tulekahjus 1991.
Tuleroaks langes ka Ilmar Kruusamäe suur õlimaal «Kütioru vaade» ehk Valdur Ohaka portree (1983). Selle eest oli autor saanud kunstnike liidu noortekoondise maali aastapreemia ja kinkinud teose nimekale kolleegile 60. sünnipäevaks.
Kruusamäe sõnul oli Ohakas tema väga hea sõber. «Võrumaa viis meid sageli kokku,» meenutas ta. «Tema oli Kütiorus, mina käisin sageli Tartu ja Võru vahet, nii et mul oli temaga lihtne suhelda. Valdur kinkis mulle tihti oma varasemaid töid: «Kui meeldib, siis ma annan sulle valida, võta midagi endale.»»
Aastal 2015 ilmus Ohaka 90. sünniaastapäeva puhul Kruusamäe koostatud kunstiraamat «Valdur Ohakas 90. Joonistused ajas», millele eelnes kümmekond aastat varem Kruusamäe koostatud näitus Tartus ja Tallinnas. Osa raamatus ilmunud piltidest on nüüdse väljapaneku vaatajatele seina peale riputatud.
Näituse teine osa on vanemad maalid 1940. aastatest ja tušijoonistused, mis on saadud kunstniku lese Eetla Ohaka käest. «Eks ma aita teda,» ütles Kruusamäe. «Tal läheb juba 91. aasta.»
/nginx/o/2018/01/14/7484951t1h51a0.jpg)
Muu hulgas on lesk andnud näitusele kirjaniku ja tõlkija Boris Kaburi (1917–2002) portree. See sobib füüsikamaja galeriisse hästi ka seepärast, et Kabur lõpetas Tartu ülikooli 1941 füüsikuna, leiutas Siberis vangistuses 1947–1954 erikonstrueerimisbüroo kolleegidega käsimootorsae Družba ning kirjutas hiljem muu hulgas lastenäidendid «Rops» ja «Rops aitab kõiki», mille peategelane on robot.
Physicumi galerii esimene näitus, mis avati septembris 2014, koosnes füüsikainstituudi vanemteaduri füüsikadoktor Inna Rebase maalidest.
Galerii näitusi praeguseni korraldanud füüsikaprofessor Jaak Kikas ei ole 1. jaanuarist enam füüsikainstituudi direktor.
Kuid galerii tegevus jätkub. Professori sõnul on tal praeguse direktsiooniga kokkuleppel tänavuse aasta lõpuni galerii plaanid suuresti tehtud.
• Physicumi galeriis (W. Ostwaldi 1) saab vaadata näitust «Valdur Ohakas (1925–1998): joonistused ja maalid 1946–1996».
• Rohkesti on näitusel 50 aasta jooksul valminud joonistusi, väheke ka maale.
• Muu hulgas on välja pandud kunstniku autoportree aastast 1994 (pildil).
• Väljapaneku koostamisel on kunstnik Ilmar Kruusamäel olnud abiks tema poeg Karl.
• Valdur Ohaka surmast möödub veebruaris 20 aastat.
• Näitust saab vaadata 6. veebruarini.