Edgar Schlümmer: otsustav samm ääremaastumise vastu on suurem panus noorsootöösse

, Eesti noorsootöö keskuse direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Schlümmer
Edgar Schlümmer Foto: Erakogu

Riigihalduse minister Jaak Aab kirjutas hiljuti, kuidas ääremaastumise vastu tuleb astuda väga otsustavaid samme ning omavalitsustel koostöös riigiga on nende tegemisel võtmeroll. Tal on tuline õigus.

Viimaste aastate jooksul on õnneks tugev rada juba sisse käidud ja seda paljudele ilmselt üllatava valdkonna abil. Selleks on noorsootöö.

Aastakümneid teemaks olnud kohalike omavalitsuste ühendamine on formaalselt jõudmas lõpusirgele, kuid sisulised ühinemisvalud on paljuski veel läbi elamata. Me teame teoorias, et valdade ja linnade koostöös suudame saavutada rohkem, kuid tänu noorsootööle on meil praktiline kogemus.

Kaks aastat tagasi hakkas Eesti noorsootöö keskus koos haridus- ja teadusministeeriumiga ellu viima kohalike omavalitsuste koostööprogrammi, et ärgitada valdu ja linnu ühiselt pingutama noorte võimaluste parandamise ja mitmekesistamise nimel. Sündisid koostööpiirkonnad, mis arvestasid noorte liikumise, noorsootöö kasutamise harjumuste ning reaalsete vajadustega, mitte halduspiiridega. Läinud kevadeks olid sellega liitunud kõik omavalitsused.

Sellisest koostööst on sündinud võimalused, mis võivad tunduda uskumatult lihtsad, ja et neid varem polnud, tundub lausa kummaline. Loodud on noortetubasid, et noortel oleks koht, kus käia, olla ja maailma asju arutada. Algatatud on huviringe, millest saavad osa mitme omavalitsuse noored, sest iga vald üksi ei saanud juhendajat palgata. Toimub noorte ja noorsootöötajate vahetus maakondade sees, et tutvuda teiste paikade eluga. Ühtekokku sadu võimalusi, mis on toonud noorsootöösse tuhandeid uusi noori.

Vaata, mis tahes riigi statistikat, koolivälises tegevuses osalenud lapsed on aktiivsemad ka täiskasvanutena.

Meie eesmärk oli viia noorsootöö täiesti uuele tasemele. Julgen öelda, et oleme selle nii mõtteviisis kui tegevuses juba saavutanud. Kunagi varem pole omavalitsused teinud omavahel ja riigiga sedavõrd tihedat koostööd noorsootöö kvaliteedi ja võimaluste avardamiseks. 

Omavalitsused tõestavad endale iga päev ja praktiliselt, et pingutades noorte nimel ühiselt, on võimalik saavutada palju paremaid ja jätkusuutlikumaid tulemusi kui üksi toimetades. Tähtis oleks veel saavutada, et kõik noorsootöötajad saaksid panuseväärilist tasu, näiteks Eesti keskmisest poole võrra suuremat palka.

Mitmed omavalitsused on toonud välja, et tihe koostöö noorsootöö valdkonnas on aidanud sõlmida tihedaid ja konstruktiivseid sidemeid, millest on kasu olnud liitumisprotsessis ja teiste teenuste ühisel arendamisel. Kaasatud on ka noori, lapsevanemaid, kohalikke ettevõtjaid ja teisi kogukonnaliikmeid. Kõik mõistavad, et pelgalt avaramad piirid ei tähenda kvaliteetsemaid teenuseid.

Novembris Tallinnas suurel seminaril rõhutati seda. Riigieelarvest eraldatav lisatugi huviharidusele ja huvitegevusele, mida Aab mainis, aitab koostööle kaasa. Ministril oli tuline õigus, kui ta väitis, et töötajaskonna kiire vähenemise tõttu on praegused otsused tuleviku­kriitilised.

Pooled Eesti noortest osalevad noorsootöös. See tähendab, et pooled 7–26-aastastest Eesti elanikest pühendavad väärtuslikuma osa oma vabast ajast millelegi, mis neile eriliselt huvi pakub. Suur osa jagab end mitme huviala vahel. 

Vaata mis tahes riigi statistikat, koolivälises tegevuses osalenud lapsed on aktiivsemad ka täiskasvanutena. Nad teevad kindlamaid erialavalikuid, on aktiivsemad ühiskonnaliikmed ja mitmekülgsemate sotsiaalsete oskustega. Aktiivne panus oma kogukonda suurendab sidet ja soovi ka edaspidi panustada, mitte esimesel võimalusel ära kolida.

Kihistumise kui ohu vähendamiseks tuleks seetõttu pöörata pilk noore inimese elule tervikuna ning püüda ära hoida eneseusu kadumist ka siis, kui õpingutes edu ei saavutata. 

Olemaks konkurentsis tööturul ei pea Eestis kasvav noor olema tasemel ainult siinset, vaid maailma turgu silmas pidades. Nii on noorsootöö ka võti võitluses kihistumise ja ääremaastumisega, sest pakkudes positiivse arengu võimalusi noorele lähemal, võrdselt maal ja linnas, saame paljut ennetada, aga veelgi enam – tasapisi tagasi pöörata. Selle tulemused ei sünni mühinal ja põrinal nagu suured taristuprojektid, kuid käega katsutava asemel luuakse emotsionaalselt ja materiaalselt mõõtmatu väärtus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles