Eriarstisaatekirjad kolivad arvutisse. Mis muutub?

Kui registreerida arstiaeg veebis, et piisa vaid linnukese tegemisest kastikesse, vaid enne tuleb perearstilt see saatekiri saada. Perearst ei ulata patsiendile aga enam paberist lehte, vaid vormistab selle ära arvutis. Foto: Artur Kuusi illustratsioon

​Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto võrdles digisaatekirja digiretseptiga, millega inimesed on juba aastaid tuttavad, ning usub, et mingeid hirme digisaatekirjale üleminek kaasa ei too. 

 

«Kui digiretsepti püüti ellu viia kiiresti, siis digisaatekirjadele üleminek on aset leidnud juba pikemat aega ning näiteks perearstiabis väljastatakse neid 75 protsendi ulatuses,» ütles Einasto. 

Saatekiri kindlas kohas

See tähendab, et kui perearst saadab patsiendi eriarsti vastuvõtule, teeb ta seda tervise infosüsteemis ning sealt alates on digisaatekiri kohe kindlas kohas. Seda ei ole võimalik ei ära kaotada ega koju unustada ning inimesel endal on võimalik oma kehtivaid saatekirju näha patsiendiportaalist digilugu.ee.

«Ja just nii nagu apteegiski, kus pärast digiretseptiga ravimi väljaostmist seda retsepti enam kasutada ei saa, nii on ka digisaatekirjaga,» selgitas Einasto. «Kui patsient on ühes tervishoiuasutuses eriarsti juurde aja broneerinud, siis teises tervishoiuasutuses ta selle saatekirjaga enam aega broneerida ei saa.»

Seni on mõned inimesed käitunud nii, et nad helistavad mitme tervishoiuasutuse registratuuri ning lõpuks valivad välja koha, kus vajalik eriarst saab neid kõige kiiremini vastu võtta. 

«Inimesi võib mõista ning ma ei ütle, et see oleks olnud väga suur probleem, aga hea on see, et edaspidi korrastab digisaatekiri tervishoiusüsteemi,» rääkis Einasto.

Osa inimeste käitumistava on olnud veel selline, et nad registreerivad end kõigepealt eriarsti juurde ära, kuigi saatekirja neil tegelikult ei ole. Ja alles pärast arstiaja saamist lähevad perearstilt saatekirja küsima. 

Nüüd tuleb teha kõike loogilises järjekorras: kõigepealt tuleb saada perearstilt digitaalne saatekiri ja alles seejärel aeg kinni panna. Registratuuri teenindajal on alati kohustus digisaatekirja kontrollida, ilma selleta ta aega pakkuda ei saa.

Sama kehtib registreerimisel veebis, kus saatekirja olemasolu tuleb kinnitada pealtnäha lihtsalt, vaid linnukesega. Kui tervise infosüsteemis seda saatekirja tegelikult ei ole, saab inimene vastuseks kõigepealt e-kirja, mis tuletab meelde uut korda.

Muidugi võib juhtuda, et digisüsteemid tõrguvad või on aeglased, märkis Mart Einasto. Vahel tuleb paratamatult ka oodata ning mitte liiga kiiresti eriarstiaega broneerima asuda. 

Einasto lisas, et näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla teatas juba eelmisel suvel, et asub aktsepteerima ainult digitaalseid saatekirju. Tartu ülikooli kliinikum seni nii range ei ole olnud, aga uue aasta algul soovitakse siingi muudatus ära teha.

Süsteem võib tõrkuda

Perearst Ruth Kalda ütles, et mingil muul viisil kui digitaalselt ta oma patsientidele saatekirju enam ei vormistagi. Ka kasutab ta eriarstilt arvamuse saamiseks sagedasti e-konsultatsiooni.

«Ülikooli perearstikeskuse patsiendid on üldiselt teadlikud ja neile isegi meeldib, et nad ei pea pabereid edasi-tagasi kandma,» ütles ta.

Samas nentis Ruth Kalda, et mõnikord ei õnnestu tõesti saatekirja kohe üles laadida, süsteem võib olla aeglane. «Ma olen patsiendile alati öelnud, et päeva jooksul teen selle ära. Aga vahel tormab patsient ikka kohe registreerima ja siis peab ta ootama,» kirjeldas ta.

Ruth Kalda lisas, et digisaatekirja puhul on hea veel see, et kõik salvestub ning saatekirju saab tagantjärele vaadata ja sealt põhjendusi lugeda. Sellest on ravi edasisel korraldamisel abi.

Digisaatekiri

• Saatekiri on vajalik kõigi erialaarstide poole pöördumiseks, välja arvatud perearst, günekoloog, naha- ja suguhaiguste arst, silmaarst, psühhiaater, hambaarst, trauma korral traumatoloog või kirurg ning tuberkuloosi korral kopsuarst.
• Saatekiri peab olema vormistatud enne eriarsti vastuvõtuaja broneerimist, see liigub haiglasse digitaalselt.
• Registratuuri töötajal ei ole õigust aega broneerida, kui patsiendil ei ole saatekirja.
• Digisaatekirja kehtivusaeg on aeg, mille jooksul saab patsient arsti vastuvõtule end kirja panna. Arst ise saab patsiendi vastu võtta ka pärast saatekirja kehtivuse lõppemist.
• Juhul kui patsient jätab vastuvõtule tulemata või arst tühistab vastuvõtu, vabaneb  saatekiri broneeringust ning seda saab kasutada uue aja broneerimiseks.
• Kui eriarsti juures selgub, et patsient vajab teise arsti konsultatsiooni, siis vormistab uue saatekirja seesama arst.

Allikas: TÜ kliinikum