Linnakirjaniku tiitli pälvis välismaalane (1)

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mika Keränen.
Mika Keränen. Foto: Kristjan Teedema

Mika Keränen ütles eile Tartu raekojas, et tal on väga hea meel ja ta on väga uhke selle üle, et žürii valis linnakirjanikuks välismaalase. «Olgem ausad, ma olen ikkagi sisserändaja,» ütles ta. «Kui ma tulin omal ajal Tartusse, olin täiesti umbkeelne. Nii nagu tänapäeval välismaalased siia saabuvad, ei osanud minagi eesti keeles midagi öelda, isegi aitäh oli väga raske sõna.»

Sellest hoolimata võtsid tartlased soomlasest tudengi hästi vastu. «Hirmsasti tahaksin mõelda, et ka kõik need välismaalased, kes praegu siia tulevad ja vähegi julgevad suu lahti teha ja tahavad siin linnas midagi korda saata – et ka nemad võetakse vastu sama soojalt, nagu mind võeti aastal 1993,» lisas Keränen. «Selleks, et Tartu tõepoolest saaks tuntud kultuurilinnaks maailmas, on vaja just niisugust avatud suhtumist.»

Enne teda olid raekoja saalis kõnelnud mullune linnakirjanik Kristiina Ehin, linnapea Urmas Klaas ja linnakirjaniku valimist juhtinud Berk Vaher.

Kirjanik ja suhtleja

Mitme väga hea kirjaniku ja võluva isiksuse vahel valides otsustas žürii pärast nuputamist ja vaidlusi Mika Keräneni kasuks kõige muu kõrval Berk Vaheri sõnul selle pärast, et Keränen on väga hea kirjanik ja väga avatud, suhtlev inimene, kes saab erinevate seltskondadega kohe jutule ja ühtlasi mõtleb väga ühiskondlikult.

«Tegu on eurooplasega, kes on saanud tartlaseks, ja meil on selle üle väga hea meel,» lisas Vaher.

Urmas Klaas tõstis esile Mika Keräneni kui lastekirjaniku puhul lastes lugemisharjumuse kasvatamise tähtsust.

Olgem ausad, ma olen ikkagi sisserändaja. Kui ma tulin omal ajal Tartusse, olin täiesti umbkeelne, ütles Mika Keränen.

«Linnakirjanikuna on mulle kohutavalt tähtis, et ma suudaksin olla kõigi, nii laste kui ka suurte, kui ka pensionäride linnakirjanik,» ütles Keränen.

Eelolevast aastast kõneldes tõstis ta esile soovi suhelda kõigiga, kes linnas elavad, et rääkida nendega kirjandusest, teha kirjandust huvitavamaks. Ja veel soovib Keränen üheskoos tartlastega tegutseda nõnda, et Tartu oleks praegusest veel kultuursem ja haritum ning miks ka mitte Euroopa kultuuripealinn aastal 2024.

Stipendium aastaks

Linnakirjaniku stipendiumi teist aastat väljaandmine kuulub Tartu kui Unesco loovlinnade võrgustiku kirjanduslinna tegevuse hulka. Esimesena sai linnakirjanikuks mullu jaanuaris Kristiina Ehin.

Lõppenud aastal oli linnakirjaniku stipendium 10 320 eurot, mis maksti välja osamaksetena 860 eurot kuus. Aastal 2018 on stipendium 

11 280 eurot, millest Mika Keränen saab iga kuu 940 eurot.

Mika keränenin Teosed eesti keeles

  • «Tähelepanekuid noorusaastatest. Konspektiservaluulet», Kirja kerrallaan, Helsingi 2003
  • «Varastatud oranž jalgratas», Jutulind, Tallinn 2008
  • «Peidetud hõbedane aardelaegas», Jutulind, Tallinn 2009
  • «Vana roosa maja», Jutulind, Tallinn 2010
  • «Salapärane lillenäppaja», Keropää, Tartu 2011
  • «Armando», Tallinna keskraamatukogu, Tallinn 2012, Keropää, Tartu 2015
  • «Minu Supilinn. Tõelise elu mekk», Petrone Print, Tartu 2012
  • «Professor Must», Keropää, Tartu 2013
  • «Väravajoonel», Keropää, Tartu 2014
  • «Kuldne Lurich», Keropää, Tartu 2014
  • «Küttepuuvargad», Keropää, Tartu 2015
  • «Jõmmu», Keropää, Tartu 2016
  • «Fantoomrattur» (pildil), Keropää, Tartu 2017

    Kuvatõmmis

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles