Sellest hoolimata võtsid tartlased soomlasest tudengi hästi vastu. «Hirmsasti tahaksin mõelda, et ka kõik need välismaalased, kes praegu siia tulevad ja vähegi julgevad suu lahti teha ja tahavad siin linnas midagi korda saata – et ka nemad võetakse vastu sama soojalt, nagu mind võeti aastal 1993,» lisas Keränen. «Selleks, et Tartu tõepoolest saaks tuntud kultuurilinnaks maailmas, on vaja just niisugust avatud suhtumist.»
Enne teda olid raekoja saalis kõnelnud mullune linnakirjanik Kristiina Ehin, linnapea Urmas Klaas ja linnakirjaniku valimist juhtinud Berk Vaher.
Kirjanik ja suhtleja
Mitme väga hea kirjaniku ja võluva isiksuse vahel valides otsustas žürii pärast nuputamist ja vaidlusi Mika Keräneni kasuks kõige muu kõrval Berk Vaheri sõnul selle pärast, et Keränen on väga hea kirjanik ja väga avatud, suhtlev inimene, kes saab erinevate seltskondadega kohe jutule ja ühtlasi mõtleb väga ühiskondlikult.
«Tegu on eurooplasega, kes on saanud tartlaseks, ja meil on selle üle väga hea meel,» lisas Vaher.
Urmas Klaas tõstis esile Mika Keräneni kui lastekirjaniku puhul lastes lugemisharjumuse kasvatamise tähtsust.
Olgem ausad, ma olen ikkagi sisserändaja. Kui ma tulin omal ajal Tartusse, olin täiesti umbkeelne, ütles Mika Keränen.
«Linnakirjanikuna on mulle kohutavalt tähtis, et ma suudaksin olla kõigi, nii laste kui ka suurte, kui ka pensionäride linnakirjanik,» ütles Keränen.
Eelolevast aastast kõneldes tõstis ta esile soovi suhelda kõigiga, kes linnas elavad, et rääkida nendega kirjandusest, teha kirjandust huvitavamaks. Ja veel soovib Keränen üheskoos tartlastega tegutseda nõnda, et Tartu oleks praegusest veel kultuursem ja haritum ning miks ka mitte Euroopa kultuuripealinn aastal 2024.