Kunstnik tõi Paunveres pildile Mao Zedongi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaire Nurga seletuste abil taaselustuvad tema kollaažides «Kevade» tuntud tegelased. Kunstnik tutvustab külastajatele oma ideid ka näitusel giidituuri tehes.

FOTO: Margus Ansu

Kunstnik Kaire Nurk on oma kodupaiga Palamuse patrioot. Lisaks teadmisele, et kodualev sööbib meeltesse ja sealt kuhugi ei kao, väljendub tema patriotism Palamuse kultuurisümbolite analüüsis ja nende ümbermõtestamises. 

Põhjuse näituseks Oskar Lutsu majamuuseumis (Riia 38) andis kirjaniku 131. sünniaastapäev. Oma kollaažidel kutsus kunstnik Paunverre maailma tundmatuseni muutnud tegelased, alustades Hitlerit kehastavast Chaplinist ja Mao Zedongist ning lõpetades kuulsate rokkstaaridega.

Ääremaastumisega võitlev Palamuse 

Kiirustasin Nurgaga kokku saama õhtul ning mind võtsid hubases-tubases miljöös vastu nii kunstnik kui Lutsu majamuuseumi perenaine. 

Seni on Nurga olemus mulle tabamatuks ja näituse kontseptsioongi mõistatuseks jäänud. Kollaaže lähemalt vaadeldes segadus süveneb ja uudishimu kasvab. Klassikalised armastatud Palamuse vaated on sõna otseses mõttes rikutud inimõiguste eest võitleva Hiina kunstniku Ai Weiwei, Hitleri vuntsidega Chaplini, Mao Zedongi ja paljude teiste maailma ajalugu mõjutanud tegelaste piltidega. Kuidas selline reaalsust teadlikult nihestav idee ikkagi võimalikuks sai?

Nurk näis justkui kopsud õhku täis tõmbavat ja prahvatas jutiga: «Maapiirkonnad tühjenevad. See, mis Palamusel tehakse, on teatud mõttes vastu punnimine ja meeleheitlik püüd ellu jääda.»

Vastu punnimine tähendab Nurga sõnul Palamuse kontekstis seda, et kaua aega püsis sealne elanike arv stabiilne, gümnaasiumi hoitakse elus ja näiteks plaanib vald ehitada suurt lasteaeda. «Kuna on pühendunud ja tohutult panustavaid kihvte inimesi, ei saa me ka Lutsuga jääda sinna, kus ta kunagi oli,» torkas ta. Seega on oluline, et nii Lutsu kui «Kevadet» ikka uuesti ja uuesti tõlgendataks ja ümber mõtestataks.

Nurk nägi enda sõnul oma silmaga esimest korda 2007. aastal hiidnäitusel «Documenta» Ai Weiwei loomingut. Seal saadud kunstielamus panigi teda globaalse haardega Hiina kunsti superstaari Paunverre «külla kutsuma» ehk hiinlase teoseid oma kollaažides kasutama. «Mind inspireeris just Ai Weiwei teos «1001 Hiina külalist»,» märkis ta. 

Ai Weiwei kutsus Saksamaal Kasselis toimunud mammut­­üritusele osaleva kunstnikuna külla 1001 hiinlast – selleks, et võimaldada neil kogeda samasugust vabastavat kultuurišokki, nagu ta ise oli kunagi kogenud pärast Mao Zedongi laagrirežiimi New Yorki jõudes. 

Mao Zedong, Hiina pioneerid ja Raja Teele kohtuvad Kaire Nurga kollaažil ootamatus olukorras.

FOTO: Margus Ansu

Just sellistest niidistikena arenevatest seostest hakkavad Nurga loomingu algallikad ja ideed tasapisi selgemat kuju võtma. Igal järgneval kollaažil on seos eelnevaga. Lugu tekib vastavale kollaažile juurde siis, kui Nurk oma eesmärgid ja ideed selgitustega põhjalikult läbi valgustab. 

Seda teeb ta muu hulgas giidina ka rühmadele juhul, kui tuur on enne kokku lepitud. «Tegelikult on näitus ka eksperiment. Ma tahan näha, kas ja millisel kujul tekib lugu siis, kui ma kollaažide juures midagi ei seleta,» ütles ta.

Vaaraodeks muudetud tuntud eestlased

Näituse sünniloo juures on veel teisigi tahkusid. Nurga sõnul on idee sünd seotud tema pedagoogilise tegevusega Palamuse gümnaasiumis. 1991. aastast on Nurk seal 12. klassile kunstiajaloo tunde andnud. Ta loobus klassikalistest kontrolltöödest ja asendas need kollaaživormis loovtöödega.

«Kui olin seda kümme aastat teinud, siis hakkasin mõtlema, et millised mu enda kollaažid olla võiks,» meenutas ta. Ühe ülesandena näiteks pidid õpilased välja valima (tuntud) isiku ja kollaažitehnika abil talle vaarao peakatte pähe panema. Katsealust pidi iseloomustama enne ja pärast vaaraoks muutumist ning see andis õpilastele võimaluse analüüsida võimu kui nähtust.

Näituse sünni olulise põhjusena võib välja tuua ka selle, et haige ema hooldamise tõttu ei saanud Nurk aastaid ajamahukat maalimist endale lubada. Kollaažist sai tehnika, mida aga päeva nutikalt jagades sai siiski teostada.

«Kuna ma ei saanud Palamuselt välja, siis otsustasin, et toon külalised Palamusele. Ja keda siis veel tuua, kui mitte neid, kes muidu kuidagi Palamusele ei jõuaks,» ütles ta.

Arno rikutud identiteet

Edward von Lõnguse kuulsat šabloontehnikas teost, millel on «Pulp fictioni» relvakangelased asendatud Arvo Kruusemendi filmi «Kevade» tegelaste Arno ja Tootsiga, Nurk heaks ei kiiida. «Mul oli Palamuse muuseumis 2013. aasta septembris väljas püstoliga sihtiv Toots. Kui Lõnguse stencil oktoobri lõpus Palamuse poe seinale tekkis, tundsin justkui end süüdlasena,» meenutas ta.

Kaks aastat hiljem tegigi Nurk valmis eraldi seeria, mis analüüsis von Lõnguse teost kollaažidel. 

Nurga sõnul pidas Kruusement oluliseks Arno lüürilist liini ega tahtnud oma teost rajada vaid Tootsi ja Kiire vempudele. «Minu jaoks ta rikub Arno identiteedi,» tunnistas kunstnik. 

Nurk lisas muigega suunurgas, et seeriaga tahtis ta Kruusemendi loodud identiteeti taaskehtestada ja võimendada, Lõnguse oma aga pärssida. Teises kollaažis puhastas Nurk poeseina ja kattis selle rohelusega. Kas, kus ja millal von Lõngus Nurga kollaažiseeriale vastata kavatseb, on omaette huvitav küsimus.

Tagasi üles